Lellep rääkis, et raamatu kirjutamine oli omamoodi teraapia ja aitas Pariisi lahkumisvalust üle saada. "Pariis ei olnud minu kodu, sest teadsin, et jään sinna paariks aastaks, mis pikenes siiski seitsmeks aastaks. Koroonakriisi ajal otsustasin, et tulen tagasi Eestisse ja nüüd on see minu jaoks lõpetatud teema," rääkis ooperilaulja.

Tema sõnul oli Eesti eluga kohanemine lihtne ja suurt vaeva see ei nõudnud: "üllatusin pidevalt, kui lihtne elu Eestis on. Meeldiv oli näha, et pangakaardi või ID-kaardi tegemine käis väga kiiresti, samuti on teenindajad väga sõbralikud."

Kuigi Pariis võlub enda glamuurse elustiiliga, on eestlanna sõnul linnal ka oma pahupool, mida tavaline turist ei pruugi märgata. "Mulle ei meeldinud kollavestid, mässud, terroristid. Samuti oli kole Notre-Dame'i tulekahju. Pariis ei ole meepott ja tundub, et linnal on halb karma peal," lisas ta.

Kas steretüübid prantslaste kohta vastavad tõele ja Prantsusmaa köök on maailma parim? "Steretüübid nagu inglise keele mitteoskus ja nipsakus vastavad tõele, aga baretti kõik prantslased ei kanna. Prantsuse toit on palju alla käinud, see ei ole enam hea. Põhjuseks on asjaolu, et paljud restoranid kasutavad sügavkülmutatud toitu," kirjeldas Lellep.

Vaata täispikka intervjuud!


Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena