"Ansambli sees oli kokkulepe, et me üksteist ei hävita, kuigi mõnikord jõuti sinnani," tõdeb Nõgisto.

"Kui mina liitusin Rujaga, olin alles veel nö lapsukene. Mina olin 16 ja teised 20 ning see vahe tundus esialgu ju kohutav. Urmas oli üks ainukestest, kes kaitses mind elukutseliste muusikute Rein Rannapi ja Andrus Vahti terrori eest. Nemad olid juba konservatooriumi lõpetanud," märgib Nõgisto, kes lisab, et tema pidi põhimõtteliselt ühe aastaga ära õppima selle, mida teised olid õppinud 10 aastat.

"Samas tänu bändiliikmete toetusele mul äraõppimine siiski õnnestus," tunnistab Nõgisto.