Mobiilirakendusi testiva idufirma Testlio asutaja ja tegevjuhi Kristel Kruustüki (31) ettevõte spurtis edukate sekka siis, kui ta oli vaid 24aastane – ja temast sai noorim naismiljonär Eestis. Täna on Kristeli ja ta abikaasa, Testlio kaasomaniku Marko Kruustüki (38) vara väärtus 18 miljonit eurot. Firma klientideks on maailma suurimad äppe arendavad ettevõtted ja nende võrgustikus töötab rohkem kui 10 000 testijat.

Kalamajas korterelamus elavad Kruustükid võivad lubada endale muretut elu. Ka oma lastest, kaheaastasest Aaronist ja kuuekuusest Arturist on nad teinud investorid. Kuigi Kristel saab lahedalt ära elada, on tema motoks: kes senti ei korja, see eurot ei saa. Kristel on suurepärane näide sellest, kuidas ka naine saab tippjuhina läbi lüüa ja seda kahe väikelapse kõrvalt. Tõsi, Kristelil on kaasa näol parim võimalik tagala nii kodus kui ettevõttes.

Milline on sinu esimene mälestus rahast?

Mäletan, et mu kodukohas Kosel oli Hoiupank, mille kontor asus vist konteineris. Sinna viisingi oma esimese raha, mis oli saadud vanematelt või vanavanematelt.

Kui palju sa lapsepõlves taskuraha said?

See varieerus erinevatel ajahetkedel kuni 100 kroonini kuus. Esimese taskuraha eest ostsin ikka kommi või jäätist. Ühel hetkel olin hästi suur ja usin koguja ning isa rääkis mulle isegi väärtpaberitesse investeerimisest. Mäletan, et jõudsime juba panka kontot avama minna, räägiti Kalevi aktsiate ostmisest, aga millegipärast ma toona esimeste investeeringuteni ei jõudnud.

Esimese ametliku palga teenisin aga 16aastaselt Radissoni hotellis tube koristades. Säästsin nii palju kui võimalik. Sel ajal elasin veel emaga koos ja see andis võimaluse raha kõrvale panna.

KINDEL SUHE Marko ja Kristel on olnud koos kümme aastat, millest neli aastat abielus, ja kasvatavad kahte last.

Kuidas on teil Markoga jaotatud perekonna kulud?

Raha on meil ühine ja mingit erilist korraldust pole, kes maksab auto, kes korteri, kes söögi, kes puhkuste või laste riiete eest. Kui aga kümmekond aastat tagasi koos elama hakkasime, siis oli minu jaoks ülioluline, et kulud oleks jagatud. Tahtsin olla iseseisev, mitte sõltuda Marko teenistusest. See oli ka üks põhjuseid, miks ma IT-d õppima läksin – sel alal oli suur karjäärivõimalus, palju erinevaid rolle ja keskmisest kõrgem palk. Mulle on kogu aeg olnud eeskujuks ka vanem õde, kes oli rahvusvahelise karjääriga ja väga edukas ning võis endale kõike lubada.

Kui me koos Markoga pärast minu IT Kolledži lõpetamist Eestist ära kolisime, siis oli mulle endiselt oluline ise hakkama saada. Mul oli mõneks ajaks sääste kogutud, aga mitte liiga palju. Algne plaan oli kolida San Franciscos­se, kus me aga pärast kahte nädalat adusime, et see koht ei meeldi meile. Siis avastasime end järsku kaheks kuuks Dominikaani Vabariigist ja seejärel tegime otsuse kolida Londonisse.

"Mida raskem on olnud, seda kiiremini on tulnud ka lahendused."

Siis tuli aga aeg, mil pidite olema teineteisest eraldi ja säästud kulusid marjaks ära.

Nii oli tõesti. Kuna Marko üks Eestis asuv ettevõte vajas tähelepanu, tuli ta kodumaale tagasi ja mina jäin üksi Londonisse. Hakkasin kohe hoolega tööd otsima. Mul oli selleks ajaks raha peaaegu otsas, nii et lõpuks elasin erinevates hostelites kuni 12 inimesega ühes toas. Sain neis viimasehetkepakkumistega ööbida 9 naela eest. Mäletan nii hästi, kuidas Marko mulle pakkus, et ma ta raha vastu võtaks ja normaalsesse hotelli läheks, aga ma ei teinud seda. Pidin ikka ise omal jõul hakkama saama. Ja saingi! Mida raskem on, seda kiiremini on tulnud ka lahendused.

Kas oled pidanud kunagi ka väga suures kitsikuses elama?

Jah, olen pidanud kitsikuses elama. Mäletan, kuidas mu ema rabas mitmel rindel tööd teha, et hakkama saada. Aga kitsikuses elamine kasvatas mind tugevaks ja töökaks. Mulle on maast madalast olnud omane mõtteviis – säästa halbadeks päevadeks!

BEEBIINVESTORID Oma kahele lapsele, Aaronile ja Arturile on Kristel avanud investeerimis­portfellid, millega nad saavad kunagi ise omale taskuraha teenida.

Mis põhimõtete järgi hakkad oma lastele taskuraha andma?

Meie lapsed on täna juba investorid. Kui nad on juba piisavalt suured, siis õpetame neid enda portfooliot kasvatama, mille pealt nad saavadki oma taskuraha teenida. Praegu on nad veel väikesed, beebiinvestorid, aga investeerimisportfellid kasvavad juba mühinal. Soovitan seda mõelda teistelgi.

Kas sul on abikaasaga sõlmitud abieluvaraleping?

Ei ole. Kahjuks isegi ei mäleta, miks pole. Lihtsalt sai nii ja ei kahetse ka.

Kas raha pärast tasub abielluda?

Ei tasu. Ikka armastuse pärast. Ja elus tuleb ise end üles töötada, siis oled ka indiviidina palju õnnelikum. Sõltumatus on mulle alati meeldinud.

Mis on olnud juhtimises sinu motoks?

Tugev tiim on eduka ettevõtte alus. Seega on oluline leida ettevõttesse inimesed, kes on sihikindlad, lahked, töökad, julged. Kui me kunagi Testlioga alustasime, siis arvasin, et ideed on need, mis ettevõtted edukaks teevad. Tegelikult on ikka nii, et loeb hea tiim ja tegutsemine oma eesmärkide suunas.

Kuidas on mõjutanud su juhitööd kahe lapse sünd?

Kui Testlioga alustasime, siis olid meil rollid ära jaotatud. Kuna mina olin testija, siis minu ülesandeks sai testimine, projektijuhtimine, testijate värbamine, müük, turundus jne. Marko vastutas kohe alguses tootearenduse, disaini ja muu sellise poole eest. Ühisosaks on meil olnud investoritega suhtlemine.

Täna olen väiksema poja Arturiga kodune, kuid ettevõtjana olen ikka igapäevaselt kõigega kursis. Ja eestkõneleja roll on mul ka – ikka annan intervjuusid, käin konverentsidel esinemas, et teisigi innustada.

SUHE ON EELIS Kunagi on Kristel ja Marko ka oma suhet varjanud, arvates, et nii on ärile parem. Läks aga vastupidi - tänu sellele, et äri asutasid elukaaslased, hinnati seda ühel võistlusel parima potentsiaaliga ettevõtteks.

Kas olete pidanud kunagi varjama, et olete partnerid mitte üksnes äris, vaid ka eraelus?

Jah, seda on tulnud ette. Testlio sai alguse Londonis toimuvalt rahvusvaheliselt hackathon'ilt ehk ürituselt nimega Angelhack. Minul oli Testlio idee ürituse toimumise ajaks juba mõnda aega peas valminud ja Marko, kes toona oli seotud teise startup'iga, toetas mind palju. Lõpuks hakkas Markole idee sedavõrd meeldima, et ta otsustas minu tiimiga ühineda. Kuna aga olime kuulnud kurva lõpuga lugusid koos töötavatest elukaaslastest, siis otsustasime, et ei räägi kellelegi, et me elukaaslased oleme. Juhtus aga hoopis imelik lugu – Londonis meid ei valitudki võitjateks, sest arvati, et oleme lihtsalt kaks võõrast, kes on üritusel kokku sattunud. Õnneks tulime ruttu nii-öelda kapist välja ja saime oma tegeliku loo ära räägitud ja siis kohe öeldi, et tugev tiim on kõige alus. Kõige olulisem ongi, et su kõrval on inimene, keda sa täielikult saad usaldada. Saime pileti San Fran­cis­cos toimuva hackathon'i finaali, kus rääkisime au ja uhkusega, kuidas me elukaaslased oleme ja ka ühise firma lõime. Võitsime peapreemia ja 25 000 dollarit. Marko ikka ütleb, et ma olen parim kaasasutaja, kes tal kunagi olnud. (Enne Testliot oli Markol palju ettevõtteid. – toim.)

Kas Markot on kunagi häirinud, et tavaliselt viidatakse üksnes sinule kui edukale, kuigi olete kaasoma­nikud?

Ei ole häirinud. Ta elab täiega kaasa mulle, sest näeb, kui oluline on, et ma näitaksin tüdrukutele ja naistele, et ka äris on võimalik meil väga edukalt läbi lüüa. Paraku on Eestis veel endiselt liiga vähe naisettevõtjaid.

"Kitsikuses elamine kasvatas mind tugevaks ja töökaks."

Mida tähendab sulle miljonäri staatus?

Kui ma kunagi päriselt miljonäriks saan, siis küsi uuesti. Täna on see vaid paberil nii.

Kas rahaline preemia on oluline motivatsioonipakett või tunnustad oma töökaaslasi ka muul viisil?

Kõik töötajad on Testlio aktsionärid nagu enamikes tehnoloogiaettevõtetes. Kui Testlio on edukas, võidavad kõik sellest väga otsesel viisil. Transferwise ja Pipedrive on üsna hiljutised näited, kus töötajatel on võimalus oma osalust müüa ja selle kaudu saavutada isiklik finantsiline vabadus.

Kuidas ja millesse oled ise investeerinud?

Aktsiatesse, ühisrahastusse, kinnisvarasse. Lihtsalt hakkasin pihta palju teadmisi omamata. Olin jälginud Face­bookis naisinvestorite klubi ja nendest inspireeritult hakkasin ka ise investeerimisega tegelema. Oma suurimaks investeeringuks aga pean siiski Testliot – kogu mu süda ja hing on selles ettevõttes.

UNISTUS TÄITUS Üks, millest Kristel noorena unistas, oli päris oma hobune. Nüüdseks on tal juba neli aastat olnud sporthobune Rockefeller, kes elab Kurtnas ühes tallis. "Tunnikese sõidan sinna, tallis olen tund-poolteist. See on täiesti minu aeg. Talliõhkkond on minu jaoks väga rahustav."

Kui helde annetaja sa oled?

Alati võiks rohkem! Püsikorraldusi ei ole, aga annetan, kui kuulen millestki, mis hinge läheb. Testliost on varasematel aastatel käidud näiteks Toidupanka ja Autistika Sihtasutust abistamas.

Mis on kalleim asi, mille oled endale ostnud?

Kõige kallimaid asju siin elus osta ei saa. Kõige kallimad on pere, sõbrad, ­vabadus, armastus.

Kas sinu puhul pädeb ütlus: ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju?

Ma kindlasti alati eelistan kvaliteeti ja toetan esimesel võimalusel kodumaiseid brände. Samuti on mulle oluline, et ettevõtted, kelle tooteid ma tarbin, tegeleks inimeste teadlikustamisega moetööstuse tekitatud ökoloogilisest jalajäljest ja taaskasutamisest.

Kui veel riietest rääkida, siis hiljuti lõin kaasa Reet Ausi kampaanias, kelle eesmärk on samuti kõik rõivad ringlusse saata. Mulle on sümpaatne Tallinn Dolls, kes toodab rõivaid vastavalt nõudlusele. Samuti meeldib mulle väga Liisa Soolepp, kelle kudumid on väga kõrge kvaliteediga ja tõenäoliselt peavad vastu dekaade.

"Sõltumatus on mulle alati meeldinud."

Aga samas kui rääkida toodetest ja teenustest, olgu see siis mingi uus tarkvara või äpp, siis siin see ütlus alati paika ei pea. Tihti on nii, et suured tegijad on hinna kõrgele ajanud, aga väiksemad tegijad pakuvad sama lahendust odavamalt ja kvaliteetsemalt, et turul kliente juurde võita. Seega selles vallas tasub alati eeluuringut teha.

Kas vaatad poes hindu?

Enamasti küll – kes senti ei loe, see ­eurot ei saa. Kuigi laste- või hobuse­asjade puhul väga ei vaata, tahan neile alati parimat.

Kuidas on koroona-aasta mõjutanud Testlio tegevust?

Otsustasime näiteks seda, et meie ettevõte on hajus. Meil jäävad küll kontorid Tallinna ja Tartusse, aga inimestel on siiski võimalus töötada sealt, kus nad soovivad. Samuti pakume veel rohkem avatust ja läbipaistvust ning rakendasime ka kodust töötamise stipendiumid, et inimesed ikka hoiaksid end ja oleksid viiruse leviku tippajal rohkem paiksed. Muus osas jätkame Testlios samas rütmis ja muudame plaani vastavalt turusituatsioonile. Paljud muutused, mis toimusid, on selleks, et jääda. Huvitav oli näiteks näha, kuidas mõned tehnoloogiaettevõtted said koroonakriisist tohutu lükke, näiteks arstidega online-konsultatsioonid või kommunikatsioonitarkvarad.

SUUR TÄHELEND algas 2017. aastal, kui Kristel pälvis aasta noorettevõtja tiitli, mille andis pidulikult üle president Kersti Kaljulaid.

Kui palju kannad rahakotis sularaha?

Mul on väga harva sularaha ja isegi rahakotti pole enamasti kaasas. Aga sularaha on vahel siiski hea omada, kas või restoranis jootraha andmiseks, kuigi ka seda saab tänapäeval lisada kaardimakse arvele juurde.

Kuidas 1000 euro pealt säästa?

Alusta kas või 10 euro investeerimisest kuus. Minu jaoks on üliinspireeriv naisettevõtja Kristi Saare, kes õpetajapalgaga töötas end rahalisse vabadusse. Seega on kõik võimalik, kui olla nutikas ja omada tugevat tahet. Kristi tegi oma esimese investeeringu – 10 eurot – ühisrahastusse 2012. aastal. Ta loobus palgatööst 2019. aastal. Täna teeb ta oma raamatute, blogide, ürituste ja koolituste tööd selle nimel, et tõsta inimeste finantsteadlikkust.

Kas teise pensionisamba vaba­tahtlikuks seadustamine oli õige otsus?

Mina kogun Tuleva 2. sambas ja minu teadmiste põhjal ei olnud vabatahtlikuks seadustamine õige otsus. Loodan, et inimesed jätkavad siiski kogumist oma kindlama tuleviku nimel.

"Kes senti ei loe, see eurot ei saa."

Kas rahas peitub õnn?

Usun, et natuke ikka. Raha annab võimaluse mugavamalt elada. Meil on võimalus olnud perega reisida, osta oma korter – küll laenuga, aga siiski! –, mul on oma hobune Rockefeller.

Omamoodi äge on mõelda tagasi sellele ajale, kui elasime Markoga kuust kuusse Londonis nii-öelda peost suhu – tänaseks aga on meil niivõrd palju vabadust ja ka finantsilisi võimalusi. Inimhing on aga ikka kohati rahutu ja ka mina mõtlen, et tahaks veel ja rohkem. Siis on oluline samm tagasi astuda ja olla uhke selle üle, mis on.

On sul veel unistusi, mida rahaga realiseerida?

Ikka. Suur soov on investeerida tulevikus just naisettevõtjatesse läbi oma fondi. Täna on Eestis 15% idufirmade asutajatest naised, kuid kui me vaatame investeeritud kapitali kogumahtu, siis see jääb alla igasuguse arvestuse. Samas on naiste asutatud või juhitud ettevõtted tihti edukamad – iga investeeritud dollar toob rohkem tagasi. Naisjuhtide potentsiaal on meeletu!