Eesti režissööri lugu preeriaindiaanlaste keele päästjast tõi Pariisist olulise auhinna
Jean Rouchi festival toimus Pariisis 13.-21. novembrini ja juba 39. korda. Etnofilmidele spetsialiseerunud festival on saanud oma nime prantsuse filmitegija ja antropoloogi Jean Rouchi järgi. Niglase film valiti 1000 filmi seast 25 võistleva filmi hulka.
Žürii kommentaar filmile ja auhinnale: "See film püstitab praktilise küsimuse ja annab sellele tundliku vastuse. Kuidas päästa keelt? Selleks ei piisa sõnaraamatust ja grammatikast. Keeled, nende isikupära ja peensustega, edastavad erinevaid viise rääkida maailmast ja olla maailmas. Keeleteadlased on vastanud väljakutsele ja kirjeldanud keeli, kuid teinud seda sageli kiirustades. Keele päästmiseks sellest ei piisa, sest keelt peab ka edasi andma. Eesti keeleteadlane Indrek Park õpib Ameerika indiaani keelt, mandanit, selle viimse kõneleja juures. Indrek teeb kõik, et keelt edasi anda kogukonna noorematele, vankumatust soovist keelt taaselustada. Me jagame sügavalt tema andumust, tema mõtteid, tema kahtlusi, ja selle kogukonna kindlameelsust, kelle jaoks ta võttis vastu vahendaja, edasiandja rolli."
Dokumentaalfilm „Keelepäästja" räägib ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest Eesti keeleteadlase eestvõtmisel. Eestist pärit Indrek Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle kümne aasta. Praegu kirjutab ta üles Missouri jõe ääres Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt. Indrekul on suur vastutus ja ta jookseb võidu ajaga - tema keelejuht, 84-aastane Edwin Bentson, on viimane mandani keele kõneleja. Mandani keele suhtes on Indrekul aga palju suurem eesmärk kui ainult selle jäädvustamine tulevastele põlvedele - ta on võtnud südameasjaks mandani keele elluäratamise, selle taastamise igapäevase suhtluskeelena.
Keelepäästmise plaani õnnestumist ohustavad mitmed asjaolud. Hõimu senine helde materiaalne tugi keeleprogrammile võib kaduda - nafta langevate hindade juures ei pruugi kildanafta müügist sõltuv hõim enam suuta kulukat ettevõtmist toetada. Kõige suurem oht suurejoonelise plaani õnnestumisele on seotud selle algataja endaga. Indrek on väsinud pikaajalisest võõrsil elamisest ja soovib lähitulevikus kolida tagasi koju Eestisse, et luua perekond. Kas tal õnnestub ühendada keelepäästja vastutusrikas ülesanne rahuldust pakkuva isikliku eluga?
