"Ma arvan, et minu trump oli ikkagi, et ma olin ääretult musikaalne. Ma olin ainuke, kellel polnud varasemat näiteringiharidust, siis musikaalselt ma arvan, et ma olin kui mitte kõige parem, siis väga heal kohal," rääkis Martinson.

Hanna sõnul oli see kõik tema jaoks keeruline. Tal oli tohutu koduigatsus. "Ma olin väga stressis ja koolipäevad olid ootamatult pikad," meenutas ta.

"Ma sain päris alguses aru, et võib olla see pole päris minu asi, aga kuna need katsed on nii ääretult keerulised ja sul on selline privileeg ja au õppida seal koolis, siis ega ma ise poleks kunagi julgenud sealt ära minna. Ma oleks ikkagi pressinud läbi," ütles Martinson.

"Kui ma olen täiesti aus, siis tegelikult sellel hetkel jah ma olin muidugi šokis ja see tuli mulle üllatusena, aga minu õlgadelt langes nagu Lasnamäe panelka reaalselt," lisas ta.

Vaata täispikka videointervjuud SIIT.