Saara sõnul oli reis Indoneesiasse väga põnev kogemus, sest sel ajal oli ta umbes kuu või poolteist kuud rase.

"Ma iiveldasin konstantselt – see kultuur, need lõhnad. Isegi värvid ajasid mind oksele. Ma ei suutnud neid kirkaid värve taluda, päikesevalgus ajas mind oksele. Rääkimata nendest toidulõhnadest – ma käisin kauge kaarega mööda ja suutsin ainult friikartuleid ja puuvilju süüa, sest kõik muu ajas oksele," meenutas Saara.

Indoneesiasse sõideti sellepärast, et film pidi toimuma keskkonnas, kus jõule ei tähistata. "See lugu nägi ette, et ollakse kultuurikeskkonnas, mis ei ole meile tavapärane. Ja tõepoolest – seal ei peeta jõule, see on moslemimaa," rääkis Kilmi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena