Avaldame Villu Tamme postituse muutmata kujul.

"Täna on mul 16. haiguspäev, viies päev haiglas ja teine päev, mil oman mobiilset arvutilaadset seadet. Jah, üldse teine päev elus, eile ülemus saatis tahvelarvuti, kunagi varem pole mul olnud ühtki läpakat ega muud sarnast riistapuud. Kunagi varem pole ka COVIDit olnud, nii et põnev aeg, moodsad haigused, moodsad aparaadid.

Esimestel haiglaöödel mõtlesin välja umbes seitse mahukat osa heietusi sel teemal ja otsustasin kirja panna, kui arvuti saan. Paraku on peagu kõik sellest ununenud, veel olulisem on see, et kadunud on üldse igasugune soov heietada, kellele seda vaja on, möla isegi maailm täis. Aga kirjutan ikka, sest mul on vaja näppe harjutada sel väikest mõõtu klaviatuuril, millel pealegi tuleb mõnda tähte ja märki mälu järgi tippida, sest klahvidel on märgid teistes kohtades ja ei ole mõningaid eesti tähti. See-eest on vene ja leedu omad.

Mõtlesin, kas mõni teine mees minu asemel blokeeriks või kustutaks sõbralistist inimesed, kes esinevad totrate väidetega, et viirust ei ole olemas ja maske ning muid ettevaatusabinõusid pole vaja. Kindlasti blokeeriks, inimesed on hüsteerikud ja nii kui natuke solvuvad, on kohe blokk peal. Tean mitmeid selliseid. Ma ei tea, miks ma siuke ei ole. Ilmselt ma ei ole hüsteerik, sest olen saanud piisavalt vaginaalset massaaži. Vaatasin nimelt hiljuti telekast filmi "Hysteria", mille eestikeelne nimi oli totter "Minu suur O", sealt saingi targemaks. Mälupokkeri mängus mõne aasta eest vastasin igatahes valesti küsimusele, mida see O-täht eestikeelses pealkirjas tähendab, kaotasin seetõttu suure hunniku žetoone.

Ühesõnaga, rohkem ei viitsi tippida hetkel. Aga ehk viitsin tippida järgmisi osi natuke hiljem."