Eelmise suve etendus õnnestus – isegi kriitikud jäid rahule!

2020. aasta suvel toimunud etendus „Vana klaver” jäi silma nii mõnelegi. Vaatame, kuidas reageerisid esimesele suveetendusele kriitikud Danzumees ja Veiko Märka.

Veiko Märka

Kõigepealt mõjuvad mängupaiga dimensioonid: umbes 1500 istekohaga tribüün ja kolme videoekraaniga lava. Kaks külgmist ekraani näitavad laval toimuvat otse. Kolmas ja keskne lava tagaseinas jutustab omaette lugu, mis kohati markeerib laval toimuvat, kohati täiendab seda mõjukate slaidide ja videoklippidega, kohati on lihtsalt meeleolukas lisanumber laulule.

Eriti efektsed on illusoorsed tagasivaated. Näidatakse midagi, mida laval parasjagu tehti – enamasti filmiti Tennosaart või mõnda teist kuulsust. Siis näeme ekraanilt, kuidas operaatoril asi tegelikult mitmekümne aasta eest välja tuli. Seda võtet kasutatakse „Vanas klaveris” palju, kuid see ei mõju kunagi kordusena – nii asjalikult elatakse laval situatsiooni sisse. Videokunstnik Maarek Toompere töö on olnud ülimalt raske, kuid tulemus väärib vaeva. Lavastaja Ain Mäeotsa kohta kehtib öeldu veel enam, sest tema pidi karjatama suurt hulka inimesi, mitte tahtetuid visuaale. Lavastuse projitseerimine oli mõlemale veel hiiglaslik lisatöö, kaamerameestest rääkimata.

Elavad näitlejad mõjuvad selle toreduse keskel nagu päkapikud – vähemalt tagumistest ridadest vaadates. See-eest näeb tagant paremini ekraane, nii et ka seal pole häda midagi.

Muusikalise külje pealt lavastus erilisi üllatusi ei paku. Kõige suurem on ehk see, et üsna suur osakaal polegi Tennosaare esitatud lugudel – Eduard Hillist onu Bellani, Artur Rinnest Anne Veskini.

Lavastuse tekst on napp, laulude ja tantsude tõttu ka hakitud, kuid tabav ja informatiivne. Valentina Tereškova Tennosaarele: „Sinu naeratuse ma võtan kosmosesse kaasa. Siis pole Põltsamaa marmelaadi vajagi.”

Danzumees

Kindlasti üks suve meeldejäävamaid teatrielamusi, ainuüksi juba erilise ja autentse mängukoha pärast. Ent ka selletõttu, et ise on saanud Kalmeri muusikaga üles kasvada. Kuigi peale Entel-Tenteli laulude väga tema muusikat kaasas pole läbi elu kandnudki. Nimilaulugi tõi teadvusesse esimesena alles Lenna Kuurmaa, kui ta sellest mõni aasta tagasi oma hiti tegi. Samas nüüd täiskasvanuna on neid teisigi Kalmeri laule raadiost kuulates ette tulnud üllatusega a la "Ohhoo, see on ju ka tema laul". Ja etenduses kõlavad vahvad laulud olid juba peaaegu kõik vähem või rohkem tuttavad ning mõni isegi vägagi armas. Aga eks see ole ju sugupõlvede asi. Kalmer lihtsalt oli "suur" napilt enne minu aega. Mina väikse põnnina olin kõrvuni armunud hoopis Entel-Tenteli plaadi kaanel olevasse (minust 10 aastat vanemasse) Klarika Kuusk'e... tema ilus juukseseade tollel fotol oli see, kuidas terve lapsepõlve tüdrukuid joonistades proovisingi nende juukseid joonistada... Nii mõjuv võib olla "noor armastus" :) Kalmer ise, ausalt öeldes, mõjus minule tsipa imeliku onklina. Selline pehme moosinägu. Kahtlane :) Minu jaoks olid cool-id Ivo Linna ja Rock Hotel. Marju Länik ja Anne Veski... kõik ülejäänud jäid välismaa lauljate varju. Linnavanaema kuulas Suveniiri (aga sellest muusikast mina aru ei saanud), vanaisa tõmbas lõõtsa ja õpetas meile lastele selliseid laule purjuspäi, mille peale vanaema oleks kreepsu saanud. Vaevalt, et seal Kalmeri repertuaari sisaldus. Maavanavanematel polnud üldse aega muusikast huvituda. Nemad kuulasid heal juhul kui mina neile viiulit kääksutasin või laulsin "Kriips Kraaps kriibus kraabus"... Mu isa hüüdiski mind terve lapsepõlve "Kriibus"eks... Ja seegi ju Entel-Tenteli laul... nii palju ühist siin väikses Eestis - kõik oleme kaudselt või lähemalt seotud, tuleme sarnastest lapsepõlvedest ja tunneme samu staare. Ja staar kahtlemata Kalmer ka oli... ent selle eest tuli ka maksta teatavat hinda... nii temal endal kui ka lähedastel. Lõpuks, aga oleme kõik inimesed, oma heade ja vigadega. Ühel on ühed, teisel teised. Ära tunneme neid kõik. See isiklik äratundmine nii mitmel tasandil oligi vast kõige suurem vaatamisväärtus. Soe nostalgia, draama ja lõbusad naljad, muusika ja tantsud - teater, nagu rock-kontsert.

Allikad: Eesti Päevaleht; danzumees.blogspot.com

Muusikali produtsendid Maarek Toompere ja Tarmo Kiviväli ütlevad, et kuna paljud elamusest ilma jäänud inimesed lausa palusid lisaetendusi, siis annab trupp ka sel aastal kaheksa etendust. Kuna eelmisel suvel toimis koostöö suurepäraselt, annab see kindluse, et sama kvaliteeti ja ehedeid elamusi pakub trupp ka tänavu.

Etendused toimuvad 28. juulist 8. augustini ja piletid on Piletilevis juba müügis.