Küll aga ei ole kogu protsess aga sugugi lihtne, isegi, kui tulla Eestist. Advokaat Devin James Stone rääkis oma YouTube’i kanalil LegalEagle, mis küsimused ja probleemid valitsevad saate “90 päeva kihlatud” osalejate ja viisa ümber.

Saate sisu on lihtne: ameeriklasest osaleja "armub" kellessegi välismaal ning kui nad on ametlikult kihlatud, siis lubavad USA seadused välismaalasel seaduslikult riiki siseneda, et nad saaksid abielluda. Selle puhul väljastatakse välismaalasele mitte-immigrandi ehk K-1 viisa.

Aga selle viisa saamiseks on vaja täita mitmeid kriteeriume. Paar peab abielluma 90 päeva jooksul ja sealt tuleb ka saate nimi. Selle järel tuleb anda sisse taotlus, mis lubab välismaalasel riiki jääda nii kauaks, kui ta ise soovib.

K-1 viisa taotluse üks tingimusi on, et paaril peab olema lubatud taotluse sisse andmise hetkel abielluda ehk kumbki ei tohi olla juba abielus. Kuna riigiti ja osariigiti on seadused erinevad, siis peab abielu olema võimalik vastavalt selle riigi ja osariigi seadustele, kus paar kavatseb abielluda.

Teine tingimus on aga see, et paar peab olema päris elus kohtunud. “90 päeva kihlatud” saate vaatajad küsivad tihti, kas USA valitsus ikka hoolib, kui palju paarid on enne koos aega veetnud, kui nad viisataotluse sisse annavad. Üldreegel on see, et ameeriklasest sponsor ning välismaalane peavad kahe aasta jooksul olema vähemalt üks kord kohtunud. Kuigi on võimalik, et äärmuslikel tingimustel tehakse selles punktis erand, siis pigem juhtub seda harva.

Paari kohtumine ei pea sugugi kaua aega võtma. “90 päeva kihlatud” saates osalenud Robert, kes kohtus Facebookis Dominikaani Vabariigist pärit Annyga, veetis naisega koos kaheksa tundi enne, kui ta otsustas, et tegu on tema elu armastusega. Paistab, et midagi seal ikka on, sest sel suvel said Robert ja Anny pisitütre vanemateks.

On olnud ka olukordi, kus nii ameeriklase kui välismaalase soov kokku saada on olnud niivõrd suur, et ei hoolita ka faktist, et kumbki ei räägi teineteise keelt. Siinkohal tuleb aga mängu rahvusvaheline keel armastus, mis peaks nii mõnedki probleemid lahendama. Keeleoskus ei ole K-1 viisa taotlemise üks tingimusi.

Kuidas K-1 viisat taotleda?

See on pikk protsess ja nõuab paljude dokumentide täitmist, et pall üldse veerema saada. Ära tuleb täita mitte-immigrandi viisa; lisadokumendid, kui taotlejal on laps; tal peab olema ka pass; esitada tuleb sünnitunnistus; olemasolul ka lahutussertifikaat; dokumendid kõikjalt, kus taotleja on elanud alates 16-eluaastast; tervisetõend; ühised pildid; suhet tõendavad paberid; ning maksta tuleb ka erinevate protsesside eest.

Väga tähtis on ühe või teise osapoole majanduslik seis. USA poliitikud toovad tihti välja, et riiki sisenevad inimesed on riigile majanduslikuks koormaks. Taotlemisprotsessis on aga juba sedalaadi kaitsevõrk olemas. Taotleja peab tõestama, et välismaa kodanikust ei saa riigile ainult väljamineku allikat. Kohalikule nõukogule peab näitama, et välismaa kodanikul on majutus, peavari, söök ning riietus garanteeritud. Kui neid suudeta täita, siis võidakse viisat mitte anda.

Üks variant on ka, kui välismaa kodanikul on riiki sisenedes juba töökoht ees ootamas, või on tal juba tulus karjäär, nt modellina, või on nad äärmiselt rikkad. Kuna enamus inimestega nii pole, siis peab USA kodanik vandetunnistuse või pangaväljavõttega tõestama, et suudab majanduslikult hoolitseda nii välismaalt tuleva inimese kui nende laste eest, kui nad peaksid kaasa tulema.

Kohalik omavalitsus ning USA kodanik sõlmivad vastava lepingu, mille rikkumisel (ehk kui omavalitsus peab välismaa kodaniku kulusid kandma hakkama), siis on omavalitsusel võimalik ameerika kodanik kulude katteks kohtusse kaevata.

Donald Trump muutis immigrantidele USAsse sisenemise keerulisemaks

Kuidas USA valitsus otsustab, et keegi jääb riigile koormaks?

Selle puhul vaadatakse mitmeid asju, nagu vanus, haridustase, töökogemus, oskused, varad, majanduslik olukord ja tervis. “90 päeva kihlatud” osalejate puhul vaadatakse kõiki neid osi koos. Kui ameerika kodaniku majanduslik pool on väga hea ja vähemalt paberil garanteerib selle, et välismaalane ei jää riigile koormaks, siis võib suur vanusevahe olla probleemiks. Valitsus vaatab seda kui võimalikku prostitutsiooni ning viisat ei väljastata.

Rahalise poolega saavad aidata ka ameeriklasest osapoole vanemad, kes peavad allkirjastama vastava lepingu ning näitama viimase kolme aasta tulusid. Jällegi, kui rahaline pool saab kaetud, võivad takistuseks saada muud asjaolud. Nt K-1 viisat ei väljastata välismaalasele, kui ameeriklasest sponsor on kriminaalkorras karistatud, aga siin loeb, kui raske rikkumisega oli tegu. Kui aga välismaalasel on kriminaalne taust, siis ei ole tal üldse võimalik riiki siseneda, isegi siis, kui karistus on aegunud või kustutatud.

Saates osalevad ka paarid, kes abiellusid välismaal, mis varasemalt oleks võimaldanud välismaalasel kergemini USAsse siseneda. Aga Donald Trumpi administratsiooni ajal rakendatud reisikeeld teatud Lähis-Ida ja muudest riikides (Jeeme, Süüria, Somaalia, Iraak, Iraan, Põhja-Korea, Venezuela) muutis selle protsessi raskemaks. Nüüd peab välismaalane täitma enamus K-1 viisa kriteeriume, vaatamata sellele, et ta on ameeriklasega abielus.

Saate nimetus “90 päeva kihlatud”, mis viitab perioodile, mil ameeriklasest sponsor ja välismaalane peavad abielluma, kehtib K-1 viisa kohaselt vaid konkreetselt nendele kahele inimesele. Kui üks või teine pool otsustab vahepeal uue partneri kasuks, siis peavad nad kogu viisaprotsessi uuesti alustama. Partner tuleb hoolikalt valida, sest USA seaduste kohaselt väljastatakse igale ameeriklasele elu jooksul maksimaalselt kaks K-1 viisat.

Merylin Nau on ise avalikult saates osalemise kohta öelnud, et rahast ning jälgijatest ta ära ei ütleks. Kui vaid need kaks kriteeriumi on need, miks Merylin saates osaleb, siis võib viisa saamine olla raskendatud. Küll aga tähendab saates osalemine ameeriklasega abiellumist ning pikemaks ajaks USAsse jäämist.

Kroonika küsis Merylinilt ka täpsutavaid kommentaare seoses viisa saamise asjaoludega, mille peale ta vastas: “Ma olen avalikkusele jaganud hetkel nii palju kui vaja ja saan. See praegu kõik.”