Voogedastusplatvormi Elisa Huub kuueosalist draamasarja "Valguses ja varjus" filmiti suve hakul Harju­maal Tabara külas Uue-Nõmmiku talus. Martin Alguse (46) mängitud tegelane Artur hüüab seal ühes stseenis: "Okei, noh, ma olen idioot. Sa ise tõukasid mind kuhugi." Mirtel Pohla (38) tegelaskuju, petetud naine Diana vastab: "Okei, alati olen mina kõiges süüdi." Ta põgeneb abikaasa eest toasussides autosse.

ABI­KAASASID mängivad Mirtel ja Martin.

Stseen, milles oma mehe armuseikluselt tabanud naine rahulikult autoga minema sõidab, ei vääriks tähelepanu, kui näitlejad poleks selle filmimise ajal olnud teineteisesse kõrvuni armunud. Armusid nad aga võtteplatsil – varem polnud Mirtel ja Martin tööalaselt kohtunud. Martini sõnul oli veider kehastada tülis olevat abielupaari samal ajal, kui mõlemal värske armastus südames.

Mirteli ja Martini kodu asub nooblis Noblessneri linnaosas.

Kõiki suuri, ilusaid ja õigeid sõnu, mis armastusega kahe inimese vahel kaasas käivad, ei rutta Mirtel ja Martin esialgu avalikkusega jagama. Ütlevad, et on veel vara.

Andekad ja edukad

Mirtel, kellele avanesid kutselise teatri uksed kohe pärast lavakooli lõppu 2004. aastal, on hinnatud nii teatri- kui filminäitlejana. Režissööride Veiko Õunpuu, Vallo Toomla ja Lauri Lagle filmides on ta mänginud sisemise põlemisega dramaatilisi naisi, ent mitte kunagi sentimentaalset armastajat. Tema nimi on Eesti filmimaailmas aastaid tähistanud õnnestumist. Kirkamaid hetki on pakkunud Mirteli peaosad mängufilmides "Teesklejad" (2016) ja "Portugal" (2018). Praegu saab vabakutselise leiba teenivat Mirtelit lisaks sarjale "Valguses ja varjus" näha Ugala lavastuses "Triller".

SALAPÄRANE TÄHT Mirtel Pohla on määranud Eesti filmi elu viimased viisteist aastat. Filmi­kaamera armastab tema tundlikkust ja ehtsust.

Viljandi näitekooli haridusega Martin ütleb, et hakkas kirjutama lugusid samal ajal kui õppis lugema.

"Teismeli­se­na mõtlesin lugusid välja ja panin need kirja, ent kui täitsa laps olin, soovisid mängukaaslased, et neile liivakasti serval lugusid jutustaksin. Ilukirjan­dust kirjutades kohtuksin justkui iseendaga. Stsenaariumid ja näitekirjandus on teine tera, aga ka need meeldivad mulle väga," räägib Martin. Esialgu ta tõlkis näitemänge, siis aga hakkas ise kirjutama. Paralleelselt alustas sõbra, režissöör Ergo Kullaga ka teleseriaalide loomist. Tuntuimad neist on "Naabri­pli­ka", "Padjaklubi", "Ment", "Lahutus Eesti moodi", "Mammad Papad", "Ree­tur", "Valguses ja varjus", "Tulejoonel". Ta on ka komöödia­tri­loogia "Klassikokkutulek" adapteerija.

LOOMEHOOS Martin Algus. 2019. aastal esialgu näidendiks kirju­tatud, ent debüüt­romaanina ilmunud "Midagi tõelist" võitis kultuurkapitali kirjanduse siht­- kapitali aasta-preemia, kuldmuna ning Vilde-nimelise kirjandusauhinna. 2020. aasta lõpus andis Martin välja novelli­kogu "Tagamaa".

Äsja jõudis raamatulettidele Martini kümnest novellist koosnev kogumik "Tagamaa", mille kirjutamisega alustas ta kümmekond aastat tagasi. Jõgeva­maal koolis käinud Martin tunnistab, et vaid kirjanduses suudab ta olla täielikult iseendaga ja seda tehes täidab teda täielik rahu.

"Lapsepõlve mõtte- ja looduspildid Vooremaal on jätnud mu vaimu imelisi mälestusi, ja mul peab olema aeg ja koht need endast välja kirjutada. Kirjutan neid ilma igasuguse surve ja sunnita, sest mul on kohustus iseenda ees tegeleda kirjutamisega," märgib ta.

Kodu, kus Martini ilmelised lood arvutisse jõuavad ja kus tema kaaslane Mirtel neid esimesena lugeda saab, asub mere ääres, Tallinnas nooblis Noblessneri linnaosas. ­

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid