Justkui sissejuhatuseks sellele oli Amanda kevadise eriolukorra ajal distantsõppel olles avastanud enda jaoks ukulele.

"Amanda õppis iseseisvalt ukulelet mängima, kui kevadel karantiinis olime," meenutab Gerli. "See kindlasti leevendas kodusistumist ja sõpradest eemal olemist. Youtube’ist ta seda õppis, meie ei teadnud miskit. Kuulsime, et tinistab midagi, ja ühel hetkel tuli ta juba oma loodud lauludega."

Niisiis tundus Gerlile, et parim kingitus oleks juba korralik pill, ja selleks sai elektrikitarr Yamaha Pacifica. Sünnipäevalapse üllatus ja rõõm olid seda suuremad, et ta teadis − emal on seoses elektrikitarriga nooruspõlve trauma.

"Üheksakümnendate lõpus vandusin endale, et mitte kunagi, no mitte kunagi ei hakka minu kodus olema mingit võimendusega pilli, eriti mitte kitarri," naerab Gerli. "Kui Tanel (vend Tanel Padartoim.) koju võimu tõi ja oma kitarri päevad otsa tinistas ja harjutas, olin kindel, et need helid minu kodus eales ei kordu. Aga võta näpust! Igatahes oli vinge emotsioon näha oma lapse silmis siirast õnne- ja rõõmupisarat."

Amanda Rebecca Padar