Elisa Kolgi suur südamevalu: karvase sõbra kaasasündinud probleem on toonud palju muret
Elisa Kolgi (23) sõnul nimetatakse briti lühikarvalisi kassimaailma leebeteks hiiglasteks, kuna nad on üsna suurt kasvu ning hoiavad ja armastavad inimesi. Neid on lihtne hooldada, sest karvastik on lühike ja tihe.
"Fiibi on tore tegelane. Uudishimulik, sotsiaalne ja poseerimisaldis nagu ta perenainegi," naerab Elisa, kes on kassile loonud oma Instagrami konto.
Kuna briti lühikarvalised on koerte suhtes sallivad, siis võtab Elisa ta kaasa, kui Tartusse vanemate juurde läheb. "Mul on seal koer ja nad saavad omavahel suurepäraselt läbi. Ta on mul üldse suur reisisell ja veedab meelsasti aega ka võõras seltskonnas. Fiibile meeldib, kui temaga räägitakse – ta kuulab hoolikalt," kiidab Elisa.
"Päris terve Fiibi veel pole, aga paremaks on küll läinud."
Vahel olevat kiisu aga tujukas, eriti siis, kui on pidanud pikalt üksi kodus olema: "Kui me Indrekuga (Elisa elukaaslane Indrek Rahumaa – toim.) koju jõuame, siis teeb naljakaid asju, jookseb ringi, häälitseb, hüppab ootamatult nurga tagant välja ja püüab oma pahameelt väljendada. Peagi on ta aga vups meie juures diivanil ja nurrub, et saada pai. Ei suuda kaua pahane olla." Elisa kirjeldab vaimustunult, kuidas hommikuti on kiisu esimene, kes tähelepanu ja süüa nõuab, ning annab seda häälekalt teisest toast teada. Magamistuppa pole Elisa teda lubanud.
Tõsine tervisehäda
Fiibi on Elisaga olnud üheksa kuud ja enamiku sellest ajast on temaga olnud palju muret. Selgub, et kassikesel oli kaasasündinud soole väärareng, millest Elisa teda ostes teadlik polnud. Tegemist on haruldase diagnoosiga ja see tuli välja alles pärast mitmekordset arstide juures käimist.
"Tal oli väljutusprobleem. Kui sõi mingit vale asja, pidin temaga kohe arsti juurde minema, et soolt kunstlikult puhastada, ja selleks pandi ta narkoosi alla. Olen temaga nii palju arstide vahet käinud, et ei oska neid kordi loendadagi."
Kaks kuud tagasi tehti Fiibile operatsioon, mis loodetavasti tõi lahenduse.
"Päris terve Fiibi veel pole, aga paremaks on küll läinud. Arstide vahet jooksmist on vähem. Ta peab olema spetsiaalsel dieedil," seletab Elisa.
Kuna veterinaaride uksi on palju kulutatud, on kassil tekkinud meedikute suhtes hirm ja põlgus. "See on talle paras stressiallikas."
Vaatamata kõigele on loomake Elisal sügaval südames ning ta soovitab seda tõugu ka teistele: "Nad on tõesti südamlikud perekassid, kes saavad hästi läbi ka laste ja koertega. Oma ümara pea, jämedate käppade ja ilmekate silmadega ajab ta kõigil nunnumeetri lakke." Elisa ise ostis kassi Eestist, makstes 500 eurot.
Lauljatar lisab, et briti lühikarvalised saavad kenasti hakkama ka üksi olles, kuid pererahva läheduses viibimine meeldib neile palju rohkem. Seda Elisa oma lemmikult ootaski – kui ärimehest elukaaslane on töö tõttu kodunt ära, on tal ustav sõber olemas.
Briti lühikarvalised on tõenäoliselt arenenud kodukassidest, kelle tõid Briti saartele ligi kaks tuhat aastat tagasi Rooma asunikud. Briti lühikarvaline oli ka üks esimesi kassitõuge, mida näidati 1871. aastal toimunud esimesel riiklikul kassinäitusel Londonis Crystal Palace'is. Ta on kogukas, tugeva kehaehituse, lühikeste jämedate käppade, ümara pea ning suurte ilmekate silmadega. Kasukas on lühike ja tihe, mis puudutamisel tundub elastne ja turris. Värvuse ja mustri gamma on lai – hõbedasest kaneelipruunini, kilpkonnamustrist ühtlase suitsutoonini. "Britlased" on seltsivad, ent väga sõltumatu iseloomuga kassid, kes säilitavad inimestega suheldes alati oma väärika olemuse. Nad armastavad palju ja maitsvalt süüa ning taluvad hästi külma. Tüüpiline briti lühikarvaline on leebe, sõbralik ja tasase loomuga vähenõudlik kass. Ta on üldjuhul arukas ja rahulik ning vastab kiindumusele meelsasti. Oskab endale ise tegevust leida, võib tundide kaupa magada, kuid peab siiski lugu silitustest ja lähedusest. Saab üldiselt hästi läbi teiste kasside ja koertega, sobib ka lastega peredesse.
Allikas: Wikipedia
