Minipuhkuseks suvisel Kiidjärvel on põhjust rohkem kui küll

Kui plaan minna suvel vaatama „Vana klaveri“ muusikali, tasub sealkandis peatude pikemalt.

Etenduse mängukoha lähedal Kiidjärves on ujunud ja selle kallastel päevitanud nii Kalmer Tennosaar kui ka paljud tema head tuttavad. Georg Ots, Heli Lääts, Peeter Saul, Hardi Tiidus, Valdo Pant – seltskond, kes suvel „Vana klaveri“ lavalt läbi käib, on pea kõik kunagi koos Kalmeriga Kiidjärve ääres ka suvitanud. Tollased külastused, peod ja saunaskäigud kestsid alati kogu nädalavahetuse. Seltskond sõitis reede õhtul rongiga kohale ja lahkus alles pühapäeval.

Samasugust ettevõtmist tasub plaanida nüüdki, sest ürgne loodus, matkarajad ja hubased majutuskohad loovad selleks suurpärased võimalused.

Mida Kiidjärve kandis näha saab?

Külast voolab läbi Ahja jõgi ning küla piiridesse jääb koguni kolm järve: Kiidjärv, Ahja jõe paisutamisest tekkinud Saesaare paisjärv ja Kiidjärve veskijärv. Ahja jõgi koos piirnevate alade ja jõeäärsete liivakivipaljanditega jääb koos Kiidjärve külaga Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala koosseisu.

Kiidjärve pakub ka sportlikumat tegevust. Külastuskeskuse juurest algab 11,8 kilomeetri pikkune Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarada, mis viib matkaja maalilise Ahja jõe kallastele, kus paistavad hästi liivakivipaed Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi ja Mõsumägi. Rada kulgeb Saesaare paisuni, sealt üle silla ja teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb ka mitu lõkkekohta ja telkimiskoht.

Kui soov piirkonda laiema pilguga vaadata, siis eespool räägitu on vaid pisike osa tervest Kiidjärve-Kooraste puhkealast, mis hõlmab endas kaunist loodust ja aktiivse puhkuse võimalusi alates Põlvamaa põhjaosast kuni Valgamaa lääneosani. Piirkond on rikas arheoloogiliste, aja- ja looduslooliste huviväärsuste poolest ning sinna on rajatud hulgaliselt matka- ja õpperadasid, lõkkekohti ja telkimisalasid. Tänu sellele saab seal kandis oma puhkust veeta mitmel viisil. Matkata jala või avastada rikkalikku Põlvamaa vesikonda kanuus, mõla peos.

Vägev veski

Kalmer Tennosaare isa oli mölder. Kiidjärvel on kenasti alles ja ka korda tehtud vana vesiveski, mis on ehitatud 1914. aastal mõisale kuulunud telliskivitehases valmistatud punastest tellistest. Mõisa hooned ise ehitati 18. sajandi teisel poolel ja samal ajal rajati tõenäoliselt ka park. Mõisa härrastemaja hävis 1950. aasta tulekahjus, aga säilinud on osa kõrvalhooneid, näiteks ait-kuivati.

Kiidjärve mõisa park, kus etendused toimuvad, on looduskaitse all. Looduskaitse all on ka raudtee poole suunduva maantee ääres paiknev 250 meetri pikkune pärnaallee. Kindlasti tasub läbi kõndida ka Kiidjärve kuklasterada.

Muide, just Tennosaare sünniaastal 1928 hakati läbi Kiidjärve ehitama Tartu-Petseri raudteed, mis kulgeb sealt läbi praegugi ja Kiidjärvel on ka rongipeatus.

Kingi jõuludeks pilet!

Suvelavastuse „Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu” idee autorid on Maarek Toompere ja Tarmo Kiviväli, teksti autor Ott Kilusk, lavastaja Ain Mäeots, muusikajuht Siim Aimla. Peaosades Sepo Seeman ja Kalle Sepp. Etendused toimuvad 28. juulist 8. augustini.

Piletid on Piletilevis juba müügil!