Reet Linna: etenduses oli üllatusi, oli nukrust ja oli ka paras annus huumorit


Foto: Rauno Volmar

„Prillitoosi” saatejuht ja laulja Reet Linna käis „Vana klaverit” vaatamas koos telekolleegidega ja ütleb, et kõigi ootused olid tõesti suured, sest tegemist ju ikkagi vana hea kolleegi elukäigust jutustava muusikaliga. Linna kinnitab, et pettuma õnneks ei pidanud.

„Muusikainimesena meeldis mulle väga Siim Aimla töö ja lugude valik. Suurepärased seaded! Väga hea oli lavakujundus. Minimalismiga oli saavutatud kõik, mis vaja. Väga üllatas mind Saara Nüganen oma lauluoskusega – viimase peal ümberkehastumine ja super musikaalsus.

Reet Linnal kui Kalmer Tennosaare kunagisel kolleegil oli muusikali vaadates äratundmisrõõmu palju.

„Ma poleks elus arvanud, et vana hea sõber Sepo Seeman selle Kalmeri rolli nii täpseks oskab ajada. Igas tema liigutuses tundsin Kalmeri ära. Ja muidugi Liina Tennosaar, kellel oli eriti raske ülesanne mängida oma vanaema. Kõige enam mõjuski mulle see ema-poja stseen. Etenduses oli üllatusi, oli nukrust ja oli ka paras annus huumorit. Ma isiklikult poleks ehk tahtnud Kalmeri elu negatiivset poolt laval nii alasti näha, aga see on minu arvamus. Igal juhul tasub see muusikal ära vaadata!”

Suure publikuhuvi tõttu toimuvad „Vana klaveri” etendused Kiidjärvel ka tuleval suvel 28. juulist 8. augustini. Piletid on müügil Piletilevis.

Ülo Kivine: kogu trupp moodustas hea koosluse, mis on Ain Mäeotsa väga suur õnnestumine


Katri ja Ülo Kivine „Vana klaveri” etendusel

„Vana klaveri” lavastamist toetanud AS Tere juhatuse esimees Ülo Kivine ja tema abikaasa, Äripäevas töötav Katri teadsid Kalmer Tennosaart kui armsat ja rõõmsameelset inimest eelkõige saatest „Entel-tentel”.

„Etendus oli tore, tempokas ja haarav ning tõi esile ka uusi ja mõningal määral üllatavaid detaile armastatud lauljast. Kui palju seal oli reaalsust ja kui palju lisatud mängulisust, seda teavad kindlasti nii lavastaja kui ka Kalmeri tütar,” sõnas Katri Kivine.

Kõige rohkem üllataski teda reaalsus, mis tegelikult oli Tennosaare ümber ja kuidas ta elas. Väga positiivselt üllatas Kiviseid Liina Tennosaar, kes oli seda kõike elus kogenud ning nüüd seda ka laval esitas ja edasi andis.

„Lavastus oli väga hästi üles ehitatud ja esinejad valitud selliselt, et kogu trupp moodustas hea koosluse, mis on Ain Mäeotsa väga suur õnnestumine. Häid emotsioone ja nostalgiat tekitasid ka paljud nõukaaegsed sähvatused, mis lavalt läbi käisid, olgu need siis kolhoosipeod või lihtne improviseeritud praasnik kuskil linnakorteris,” võttis etenduse kokku Ülo Kivine.

Tuuli-Ann Freienthal: andekad näitlejad, maaliline asukoht, hinge laulma panev muusika


Foto: TV3

TV3 saate „Duubel” reporter Tuuli-Ann Freienthal käis kõigepealt „Vana klaveri” proovis „Suvise Duubli” jaoks lugu tegemas ja nägi, kuidas näitlejad läbimängu teevad ning laval säravad. „Ühtlasi sain lava taga piiluda, milliste hõrgutistega keha kinnitatakse, ja kuulda, kuidas päeva lõpus üheskoos Kiidjärve karastavasse vette hüpatakse. Väliselt tõeline idüll, aga reaalsuses olid näitlejatel pikad harjutamist täis tööpäevad juba enne Kiidjärvele jõudmist. Olin üllatunud, kui nägin, et Kalle Sepp ja Sepo Seeman olid Kiidjärvele lausa sisse kolinud – mehed ööbisid oma isiklikes haagissuvilates ja nautisid sellisel viisil nii proove kui ka Kiidjärve võrratut loodust ning kolleegide seltskonda ilmselt veelgi pühendunumalt. Kindlasti aitas see nii vanal kui ka noorel Tennosaarel veelgi paremini rolli sisse elada, sest hingasid nad ju sedasama Kiidjärve kannustavat õhku, mis kunagi ka estraadikuninga suureks meheks kasvatas.”

Tuuli-Ann meenutab, et oli „Vana klaveri” proovis juba esimese laulu kuulmise järel kindel, et seda muusikali ta peab nägema. Hiljem publiku hulgas kogu tervikut vaadates veendus ta, et see oli üks parimaid viise, kuidas üks 2020. aasta sume suveõhtu alatiseks meelde jätta: „Andekad näitlejad, maaliline asukoht, hinge laulma panev muusika ja muide ka hõrgutav toit! Lisaks tuletas etendus taas meelde, kui uhke on olla eestlane!”

Kuigi Tuuli-Ann oma nooruse tõttu Tennosaart teleekraanilt mäletada ei saa, teadis ta meest ja tema laule, sest talle meeldib väga just vanem Eesti muusika. Ta meenutab, kuidas vaid 14-aastaselt nägi 2007. aastal kinos filmi „Georg” ja oli liigutatud teekonnast, mida Eesti kuldkõrid Nõukogude Liidu suurte lavadeni jõudmiseks tol ajal läbima pidid.

„Tennosaare elulooga ma enne muusikali nägemist kursis polnud ja seetõttu olin mina publikus just see suu ammuli vaatav noor, kes kuulas kõrval istuvate prouade nostalgilisi meenutusi ja ahhetas toonase elu-olu ning härrasmehelikkuse üle. Eriliselt jäi mulle meelde Tennosaare südikus oma tulevase abikaasa Sirje Arbi südame võitmiseks – nägin pisut pea kaotanud armunud ja uljast meest, naiselikku uhkust ja muinasjutulist armumist. Muidugi peab mainima, et Sirje Arbit kehastanud Ingrid Margus oli briljantne valik, sest kui toona nimetati Arbit esikaunitariks, siis praegusel kultuurimaastikul on selleks kindlasti just Margus. Kõige rohkem üllatas mind aga see, et produtsendid Kiviväli ja Toompere või lavastaja Ain Mäeots olid pununud muusikali sisse mitmeid originaalvideoklippe, mis mulle kui 1990ndatel sündinule mõjusid sünkroonis laval nähtuga nagu ämber külma vett – tõesti see kõik oligi päriselt!”

Kalmer ja Sirje (Kalle Sepp ja Ingrid Margus). Foto: Marko Jakobi

Kalmer oma ema juures (Kalle Sepp ja Liina Tennosaar). Foto: Marko Jakobi


Väsinud ja pettunud Kalmer (Sepo Seeman ja baaridaamina Liina Tennosaar). Foto: Marko Jakobi