„Vana klaveri” tegijad naudivad looduslähedast elu

Lavastuses „Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu” Kalmer Tennosaart mängivad Sepo Seeman ja Kalle Sepp elasid eelmisel aastal proovide ja etenduste ajal Kiidjärvel haagissuvilates ning nautisid looduslähedast elu.

Vanema Kalmeri Sepo Seemani ja noorema Kalmeri Kalle Sepa ratastel elamud olid Kiidjärve kaldal kõrvuti.

Suure publikuhuvi tõttu toimuvad „Vana klaveri” etendused Kiidjärvel ka tuleval suvel 26. juulist 8. augustini. Piletid on müügil Piletilevis.

Nooremat Kalmerit mänginud Kalle Sepp ütleb, et praegu ta veel ei tea, kas elab ratastel majakeses ka järgmise suve proovide ja etenduste ajal, sest võib-olla planeeritakse trupile teistsugune ja ühine majutus.

Kalle Sepp annab oma haagismaja ees Kroonikale intervjuud. Foto Karli Saul

Sepp arvab, et kui võimalus tuleb, siis elab ta järgmisel suvel samamoodi, sest mingit ebamugavust ta ei tundnud. „Eelmisel aastal oli väga lõbus, hommikul hüppad järve pessu – mulle niisugune looduslik elu istub, käisin sealt ainult kahel päeval ära.”

Enamik trupist elas 25 kilomeetri kaugusel Tilsis. Sepp meenutab, et mõni õhtu sai koos jutustatud, paar korda käisid nad läbi ümbruse matkarajad, korra Taevaskojas ja ka Liina Tennosaare juures Kalmeri kodutalu vaatamas. Lõpu poole tegi trupp ühise kanuumatka.

Kalle Sepal oli aasta varem kontsert just sealsamas Kiidjärve raamatukogu-seltsimaja ees, kuhu ehitati ka „Vana klaveri” lava. „Rollipakkumine tuli nädal pärast kontserti ja ma mõtlesin, et ohoo, saab jälle Kiidjärvele minna. See on väga tore koht.”

Sepp ütleb, et etenduste andmise ajal ei olnud veel kindel, et järgmisel suvel asi jätkub. „Aga selline tunne oli küll juba etenduste ajal sees, et ju seda tuleb üks aasta veel teha, mis on ju väga meeldiv.”

„Siin on tunne, et päevas on paar palgapäeva. Täielik idüll! Elame vaikuses, looduses ja mõnusate inimeste keskel. Tülli ei ole õnnestunud kordagi minna ja ükski jutt ei ole veel kordunud. Trennid on nii tugevad, et oleme ümbritseva maailma üldse unustanud,” rääkis Sepo Seeman eelmise suve proovide ajal Kroonikale.

Sepo Seeman oma haagismaja ees. Foto Krli Saul

Sepol on endal haagissuvila, Kalle Sepp laenas selle sõbra käest. Iga päev käisid näitlejad Kiidjärves ujumas. Sepo nimetas seda isiklikus duširuumis käimiseks.

Kord oli telediktor Ruth Perametsa kehastav Inga Lunge parajasti ujumas, kui kuulis ruuporist oma nime. Kroonika kirjeldas olukorda, kus lavastaja Ain Mäeots oli proovi lõpetanud ja öeldnud, et rohkem märkusi ei tee ning näitlejad võivad puhata. Inga läks ujuma ja oli keset järve, kui kuulis ruuporist oma nime. „Ujusin kaldale, kuidas jaksasin. Tormasin märgade juuste ja käterätiga paljajalu lavale, kui lavastaja küsis, miks ma selline välja näen,” rääkis Inga naerdes Kroonikale.

Inga rääkis veel, et niisuguses sundimatus ja sõbralikus õhkkonnas ei tundnud ta kordagi loomingulist ärevust, sest kogu „Vana klaveri” ettevõtmist saadab täielik rahu. „Ma lendleks nagu õhkpadjal läbi elu, ehkki see on ju Tennosaare ja ta kaasaegsete elu. Kurb ja rõõmus korraga.”

Juba proovide ajal rääkis Inga Lunge Raadio Elmaris, et nende muusikalide ettekandmisest tuleb üks imeline aeg, sest neil on koos väga vahva kamp, mängitav materjal on dramaturgiliselt väga rikas ja iga natukese aja tagant kõlavad väga ilusad laulud. Nii ka läks ja kindlasti jätkub see ka järgmisel suvel.

Inga Lunge muusikali proovi ajal. Foto Karli Saul