Esmaspäeval läks "Kuuuurijas" eetrisse saade psühholoog Imre Rammulist, keda, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutovi sõnul, näidati ohvrina. Natuke tausta, Õhtuleht avaldas novembris enda väljaandes lood endisest Rammuli patsientidest, kes ei olnud rahul tema töömetoodikaga ning kellest üks andis talle ka halva reitingu Tervisetrend.ee leheküljel.

Sellest hinnangust tekkist diskussioon, kus Rammul kirjutas Õhtulehe ajakirjanikule: "Ma panin oma inimesed teid jälitama ja pankrotimenetleja töösse. Olen jõudnud järeldusele, et siin on uurimist ajakirjanik Katrin Lustile. Mis me teeme? Kas see lugu tuleb või mitte?"

Lugu ilmus ning Rammul pöörduski “Kuuuurija” poole.

Selle peale tegi Facebookis avalduse Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes kirjutas: "Andsin nii Katrin Lustile kui ka Postimees Grupi telekanaleid koondava äriühingu osanikuks saanud Jüri Pihelile teada, et loo peategelane on meie ajakirjanikku ähvardanud ja lubanud pöörduda just "Kuuuurijasse".

Ta lisas: "Oluline on see teave ka kolleegidele ajakirjanduses, et kes on need, kes aitavad ähvardajaid. Seda on mõistlik teada ja meeles pidada."

Facebooki tehtud postitusse märkis Šmutov Jüri Piheli, mille järel tekkis kommentaariumis arutelu. "Kuuuurija" saatejuht Katrin Lust võttis nõuks end kaitsta ja kirjutas Õhtulehe peatoimetajale: "Minu meelest ei ole Su käitumine praegu põhjendatud. Kirjutasid mulle eravestluses, et täidan tellimuslugusid jne. Need on päris karmid väited ja ka neid tuleks siis põhjendada. Sellest loost selgus peamine, et Imre Rammulil puudub sõnavabadus ja tõtt räägib ainult Õhtuleht."

Jüri Pihel reageeris: "Võib-olla tõesti on mõni Katrini lugu vahel esimese emotsiooni pealt tehtud ja võib-olla tõesti peaks ajakirjanike tsunft rohkem kokku hoidma. Ja ega eilne (esmaspäevane - toim) lugu “Kuuuurijas” pidanudki tõe derivaat olema."

Pihel tõi siis paralleele ka Õhtulehe enda kirjutatud looga, mis tema sõnul oli samamoodi üles ehitatud kui “Kuuuurija” uusim episood. "Aga tõstatatud küsimus on pagana huvitav ja tõepoolest oluline - kas üks segane lugu, üks kaebus, üks arvamus, mida ajakirjandus võimendab, võib tegelikult lugupeetud arsti karjääri rikkuda? Kas säärane asi peaks saama seda teha? Lugu võis saada veidi ühekülgne, aga selle küsimus on tõene. Hea oleks neist asjust töises õhkkonnas rääkida," tõi Pihel välja.

Teema osas võttis sõna ka sotsiaalaktivist Sass Henno, kes, kuigi ta on Rammuli endine patsient, leiab, et ajakirjaniku ähvardamine on igal juhul vahel. "Ajakirjaniku ähvardamine ja patsiendiga s****** käitumine on lowest of the low. Ja veel: Minust on ka kirjutatud kontrollimata valesid, aga see oht käib alati ebaprofessionaalse klikimeediaga kaasas, aga kurat, ideed, et ähvardaks ajakirjanikku, pole isegi vihasena pähe tulnud. Ja siin pole ju see ähvarduse info vale!?"

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid