Kuu aega tagasi andis Taani peaminister Mette Frederiksen käsu tappa kõik riigile kuuluvad 15 miljonit naaritsat, kes asusid mitmes karusloomafarmis üle riigi. Farmid olid sellega nõus ja tapsid loomakesed, vahendas TMZ.

Põhjus oli lihtne. Teadlased avastasid, et naaritsad võivad inimestelt koroonaviiruse saada, see muteerub nende kehas ja kui nad inimesi siis uuesti nakatavad, ei ole praegusest vaktsiinist enam kasu. Valitsusel ei olnudki selles olukorras muud teha, kui kõik naaritsad tappa.

Loomad gaasitati süsihappegaasiga surnuks ning maeti nende samade farmide lähedale maha. Aga siis tekkis uus probleem. Laipades olnud gaasid tekitasid mullid, mis surusid nad maapeale tagasi, ning see tekitab inimestes tülgastust.

Lisaks võib niivõrd palju gaasitatud naaritsate matmine mõjutada ka põhjavett, mida kohalikud kasutavad joogiveena.

Paljud farmerid, kes nõustusid valitsuse plaaniga loomad tappa, said vastu näppe, sest loomade hukkamisega kaotasid nad suure osa sissetulekust.

Ja tuleb välja, et peaministril ei olnud üldse volitustki niivõrd suur aktsioon korraldada. See nõuab nüüd valitsuselt tõsist tagantjärele seadusandluse muudatust. Riigikogu tegeleb seadusemuudatusega, et anda peaministrile tagantjärele loomade tapmise korralduse andmise õigus, kuigi tal seda enne ei olnud.

Parlament nõustus sel nädalavahetusel neli miljonit surnud naaritsat üleskaevama ja nad korralikult ära põletama. Aga ohutuse huvides ei saa nad seda järgmised viis kuud teha.

Peaminister on oma rutaka otsuse eest vabandanud, selgitades, et püüdis teha seda, mis tema jaoks tundus õige.