"Eestis püstitati järjekordne vaidlustekitav monument. Sel kujul pole miskit pistmist natside kaastöölistega, vaid tegu on 70 ja 80ndate lauljaga. Minu meelest eestlased ei tee monumente hästi. Nad on rohkem loodusele orienteeritud ja tugeva rahvakultuuriga inimesed, ehkki suurem osa nende "mälestumärkide kultuurist" on arenenud kas Saksa või Nõukogude Venemaa mõjutustest," on Petrone aus.

Ta lisab: "Sellepärast näevad need kujud ja sümbolid sageli välja nii, nagu oleks need toodud õhusõidukiga mõnelt teiselt planeedilt. See tuletab meelde ühte stseeni flmist "La Dolce Vita", kui kopter lendab Kristuse kujuga üle Rooma. Kuid see on nüüd olemas ja jumal tänatud, keegi pole surnud. Ma arvan, et me elame selle üle."

Jaak Joala mälestusmärk on pahameelt tekitanud paljudes, sealhulgas ka lauljas Hedvig Hansonis , kes tunnistas, et tegu on ju ju kivist peaga, kuhu linnud hakkavad häda tegema ja post koerte jalatõstmiseks.

"Jaak Joala on väärt enamat, eelkõige meie mälestust tema tundlikust esituslaadist, tema esitatud meloodilistest aegumatutest paladest. See on kivist pea, kuhu linnud hakkavad häda tegema ja post koerte jalatõstmiseks," on lauljatar konkreetne.

Ka Vahur Kersna on hilises intervjuus ei sea teletäht mälestusmärki heasse valgusesse ja küsib: "Kas see on see, mille ta välja teenis? Selliste asjade üle võiks natuke arutleda, kaasata parimaid spetsialiste, mitte et korraga kasvab maa alt välja mingi tünn: take it or leave it!"