Edukast firmast eemale astunud ettevõtja: hakkasin keset poodi kõva häälega nutma!

Saates "Hommik Anuga" käis külas Triin Kask, idufirma ettevõtja, kes otsustas loobuda võimalikust edust, et tunda end õnnelikuna.

Triin Kask, kes on sTARTUp Day programmijuht ning Eesti Asutajate Seltsi juhatuse liige, sõnas, et tema elu ei oleks kuidagi teistsugune kui ta oleks miljonär. Ta elaks ikka Luunja külje all maamajas, sõidaks elektriautoga, nagu ta praegu teha püüab, ning tunneks rõõmu perega koos olemisest. Ainuke asi, mis ehk muutuks, oleks reisimine, mis on praegu ka raskendatud.

Triin jagas kogemust 2012. aastast, kui ta viibis California osariigis Räniorus ning rääkis mitmed eduka ettevõtja ja miljardeid väärt firmade juhtidega. Tema sealne mentor ütles, et kõige rikkam inimene on see, kellel on vähe kohustusi - ostmise asemel rendi, nt kinnisvara.

"See oli võib-olla ehk üks mõttetu näide, aga see mõtteviis - mis tegelikult on meie elus kohustus? Meil on sageli tunne, et kui me omame asju, siis see annab meile vabaduse. Aga minu mentori mõte oli vastupidine. Mida vähem asju, seda vähem kohustusi," selgitas Triin.

Ettevõtja selgitas, et ta oli 12-aastane, kui tal tekkis soov saada miljonäriks. Ta sattus tolles eas Viru keskuse ette ja nägi esimest korda elus asotsiaale. Saaremalt pärit tüdrukuna oli see tema jaoks šokk. "Kas tõesti on võimalik niimoodi lõpetada?" imestas ta. Tema jaoks oli siis kodutu vastand miljonär ja hakkas sinnapoole püüdlema.

Kuna üheksakümnendatel liikusid miljonärid panganduses, siis ta tahtis alguses sinna valdkonda minna ja lõpuks ka oma panga luua. Aga ta valis teise tee. Ta läks küll majandust õppima, aga perioodil 2004-2005 hakkas tehnoloogia ja IT jõudsamalt arenema ning Triinu fookus muutus.

2008 oli tema jaoks elumuutev aasta. Olles saanud järjekordse parkimistrahvi, kuna unustas auto parkimisaja märkima panna, mõtles ta vahendile, mis seda GPS abil automaatselt teeks. Siis läks pirn peas põlema ning esimene suurem idee oli sündinud. Ta läks koju ja guugeldas seda ideed, et näha, kas see tehtud. Tema õnneks ei olnud ja Triin võttiski selle ette.

2015. aastal alustas ta koos pundi mobiilirakenduste arendajatega firma Nevercode, mis viis aasta hiljem Google'iga lepingu sõlmis. Aga see viis aastat oli justkui Kolgata tee, mis andis Triinu elus lõpuks tunda. Google'iga sõlmitud lepingus võisid ju kuuekohalised numbrid olla ning hüppelava maailma ka suur, aga vaimselt oli kõik see raske.

"Kõik oli viimase vindi peal. Tegime selle lansseerimise ära. Minu jaoks oli see karjääri tipphetk. Aga kui sa taipad, et alles sellel hetkel hakkab päris töö pihta ja sa oled selleks hetkeks juba niivõrd läbi, siis see ei ole võimalik," selgitas Triin.

Tema jaoks oli märgiline hetk see, kui ta oli kuu aega pärast maailma tipparendajatega laval olemist koos abikaasaga Prismas ja ta hakkas lihtsalt nutma, kõva häälega. "Mina ei saanud aru, mis mul viga on, ja tema ei saanud aru, mis mul viga on. See oli minu jaoks arusaamine, et midagi on väga valesti," ütles ta.

Kõige selle juures oli tema tiim eufooriat ja teotahet täis ning kõik tahtsid kõvasti tööd tegema hakata. Triin aga tahtis vaid puhata, kuid see ei olnud selles etapis võimalik. "Mul ei õnnestunud endale puhkamist leida, sest tööd oli palju, ja nutmised sagenesid," lisas ta.

Umbes viis kuud pärast Prismas nutmist luges ta artiklit naerusuisest depressioonist ning Triin taipas, et tal just see ongi. Selle järel avastas ta budismi põhitõed, milles öeldi, et inimese elu on täis kannatusi, mis on tingitud liigsest kiindumusest asjadesse. "Ma taipasin, et olen liiga kiindunud oma firmasse," sõnas ta.

Tema elutempo sel ajal oli jõhker. Kolme lapse emana oli pool aastat intensiivselt tööd teha raske ning Räniorus viibides Skype kõnesid tehes lapsed lausa nutsid telefonitoru otsas, paludes emal juba koju tulla.

Triin taipas, et olukord sealt edasi läheb järjest hullemaks. Tema sees käis võitlus ning vastuolu. Kuigi tema pere oli see, mis ta õnnelikuks tegi, siis ta viibis neist pikalt eemal, et teha midagi, mille vastu oli kirg hääbunud.

Kõige viimane moment tuli siis, kui suve algusesse plaanitud puhkus ära jäi, kuna viimasel minutil otsustas üks investor investeerimisest loobuda. Triin pidi siis tööle tagasi minema ning motoveerima oma meeskonda, et nad oleksid nõus tasuta töötama seni, kuni Google'ist raha tulema hakkab. See tal ka õnnestus, kuid selleks hetkeks oli Triin nii tühi, et oli piltlikult öelda kõhuli. Triin andis teatepulga üle ärijuhile Martinile, kes alustatud tööd jätkaks.

Viimastel aastatel firma eest rügades hakkas Triin psühhiaatri ning psühholoogi juures käima. Ta tarbis 18 kuud anti-depressante, et ärevushäirete ja depressiooniga võidelda. Firmast lahkudes sai ta kergemini hingata ja oma vaimse tervise kallal tööd teha.

Raha pärast Triin muretsema ei pea, sest see tuleb läbi ettevõtete ikka sisse. Aruka inimesena hoiab Triin ka enda aju pidevalt töös, kuid valib hoolikalt projekte, millega tegelema hakkab. Miljonäriks saamise võimalus ei ole tegelikult kuhugi kadunud, sest alati on võimalik mõne uue ideega lagedale tulla.