ERR saab siseministeeriumilt saate tootmiseks tuhandeid eurosid
Vikerraadios hakkab igal nädalavahetusel kõlama saade eestlaste kogukondadest välismaal, mille loomist rahastab siseministeerium.
"Tegemist on väga oodatud saatesarjaga, sest üha rohkem veedavad meie inimesed teatud perioodi oma elust välismaal, kas siis õppides või töötades, kuid panustavad samas Eesti kultuuri arengusse ka võõrsil viibides. Ka alaliselt välismaal elavatele eestlastele ja Eesti sõpradele on huvitav teada, mida teised Eesti kogukonnad mujal teevad ja kuidas meie kultuuri ja keelt elus hoiavad,“ ütles rahvastikuminister Riina Solman.
Ta lisas, et raadiosaade on veel üks ühendav lüli, mis hoiab neid, kes kodus ja neid kes välismaal ühises infoväljas ja avaldas lootust, et kõnealune raadiosaade on alles edaspidise koostöö alguseks Eesti Rahvusringhäälinguga.
Kroonika võttis ühendust ministeeriumiga ning uuris, kas ja kuidas on siseministeerium saate loomisega seotud. Kommunikatsiooniosakonna nõunik Kersti Ringmets sõnas, et kuigi rahvusringhääling oli see, kes taotles saate tegemiseks riigieelarvelist toetust ning mille siseministeeriumi kantsler otsustas rahuldada, siis klapib see ka kenasti ministeeriumi enda plaanidega.
"Diasporaa tegemiste suurem kajastamine tuleneb otseselt rahvastikuministri koostatavast "Üleilmse eestluse programmist". Eesti kogukonnad välismaal on aktiivsed ja elujõulised. Nende tegemiste kajastamine ka siinses meedias köidab meid samasse infovälja," sõnas Ringmets.
Kui palju raha ERR saate tegemiseks sai? "Toetus on 40 saatele aasta peale ja kokku 6 400 eurot," vastas Ringmets.
Kroonika võttis ühendust ka rahvusringhäälinguga ja uuris, kas ERR saab riigiasutustelt ja Euroopast raha, et teatud teemadel saateid teha. ERRi kommunikatsioonijuht Pille-Mai Helemäe sõnas samuti, et kõik on seotud "Üleilmse eestluse programmiga".
Programmis on kirjas, et välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühine ja mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus välismaalvõõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine.
"Saate formaat ja sisu on Vikerraadio loodud, "Üleilmse eestluse programm 2021-2024" on siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi koostöös valmiva Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 üks osa. Vikerraadiole on eraldatud selle programmi raames saatesarja loomiseks igakuiselt 500 eurot," lisas Pille-Mai Helemäe.
Alles see oli, kui pühade ajal tekkis küsimus, miks näitas ETV kolmel õhtul järjest tipptunnil saadet oma töötajast Vahur Kersnast. Kroonika pöördus kommentaari saamiseks ERRi juhatuse esimehe Erik Roose poole, kes otsustas vastuse andmise delegeerida ERRi telejaamu kureeriva juhatuse liikmele Urmas Orule.
Urmas Oru kommenteeris saate tegemise tagamaid. ""Jäljed tähetolmus" on saade, mis annab vahurkersnalikus võtmes lõpp-akordi ETV 65. juubeliaastale. Nagu Vahur Kersna on oma intervjuudes öelnud, siis saade räägib põnevatest inimestest ja värvikatest aegadest nii ETV kui ka laiemalt Eesti lähiajaloos, nähtuna läbi tema vaatenurga. Nagu Vahur Kersna saated ikka ja alati, on seegi saade tekitanud palju vastukaja, äratundmisrõõmu ja üllatusmomente. Vaadakem saatesari koos enam kui 120 tuhande vaatajaga rõõmsalt lõpuni, küllap on Vahuril veel vimkasid varuks," ütles ta.
Ka ETV elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi sõnas, et saade ei ole Vahur Kersnast, vaid ETV ajaloost. "Tavaliselt näeme sellistes dokumentaalse vormiga saadetes tõesti rohkem režissööri nägemust. Seekord on lihtsalt kogenud ajakirjaniku ja saatejuhi jutustus oma tööst ja töökohast, kus ta on saateid teinud 35 aastat. Kindlasti võib selline enesekindlus olla eestlasele harjumatu, aga Vahur ongi teistmoodi ja kui tema persoon kõrvale jätta, siis oli saadetes väga erilisi materjale ETV kohta," ütles Killandi.
