"Mul oli plaan, et olen raseduse ajal hästi aktiivne – käin loengutel ja joogas ja igal pool. Tegelikult jäi kõik ära ja ka tööd kukkusid ära, sest oleme mõlemad vabakutselised. Korraks tõmbas ikka hinge kinni," kirjeldas ta.

"Nõuandlasse ämmaemanda juurde sain esimest korda, kui olin seitsmendat kuud rase. Märtsis, vahetult pärast eriolukorra väljakuulutamist, pidi mul esimene ultraheli olema. Sain aga kõne, et ultraheli ja ämmaemanda vastuvõtud jäävad ära. See tekitas küll tunde, et vaadake ise, kuidas selle rasedusega hakkama saate," nentis ta.

"Lõpuks harjusin ära ja oligi mugav, aga algul oli väga ehmatav ja esimese trimestri lõpus olin ka emotsionaalne."

Pikemalt saab lugeda Pere ja Kodu artiklist.