Raadiotöö eeldas, et naine kannab mingit maski ja ei tohtinud välja näidata, et on väsinud, õnnetu või kurb. „Ühel hetkel sain aru, et kaua ma niimoodi ei kesta ja sellisest Liisust ei ole kellelegi abi ega kasu. Ei pereliikmetele, sõpradele või kolleegidele,“ tõdeb ta.

Liis leidis endale mentori, kes aitas läbi erinevate küsimuste ja ülesannete leida põhjuse, miks oli selline olukord tekkinud, hiljem ka lahenduse. „Põhjus oli selles, et olen teatud mõttes perfektsionist – tahan anda endast alati maksimumi ja ma ei osanud puhata. See tasakaal oli paigast ära,“ ütleb ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena