Andrus Vaarik meenutas aega, mil tema tütar oli 16-aastane ning tegutses mitmes projektis näitlejana. See oli ka ainuke suund, kuhu Andrus oskas oma tütart suunata, sest tema ise oli teinud oma hobist elukutse. Näitlejat Martast ei saanud, vaid tegutseb hoopis kunstniku ning režissöörina. Tema värskemate saavutuste hulka kuulub video loomine nublu laulule "Universum", mis kandideerib muusikaauhinnale Soomes.

Marta leidis enda kutsumuse Eesti kunstiakadeemia kaudu, kuid tema esimene valik oli näitlejaamet ning lavakas. Ta proovis sinna mitmel korral sisse saada, aga see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Marta usub, et põhjuseks oli allutamatus. "Neil on seal väike grupp inimesi, kes on pidevalt 24/7 koos. Ja kui seal on siis keegi, kes ei taha üldse alluda, siis see võib sisekliima ära rikkuda," rääkis ta.

Marta on alates kaheksa aastasest saati olnud näitleja ning vanemaks saades oligi see tema ainuke eesmärk. Kui siis aga tuli ühel hetkel sein ette ja talle öeldi, et näitlejat temast ei saa, pidi Marta tegema uue valiku. Ta loobus näitlejatööst ning keskendus lavakujundaja tööle.

Teekond sinna oli raske. Võtta vastu otsus minna ülikooli, kui juba keskkoolis oli raske, sest lõpetamiseks läks vaja õhtukoolis käia, nõudis palju sisemist jõudu. Nüüd on ta magistrikraadiga ning meenutades, kui pika teekonna ta oli selle saamiseks läbinud, paneb teda ennastki imestama.

Kui paljude jaoks algab haridustee lasteaiaga, siis Martaga nii ei olnud. Andruse sõnul oli Marta emal endal ebameeldivad mälestused kooliajast, mis on ka üks põhjusest, miks last lasteaeda ei pandud. Marta lisas, et ema ei käinud mitte ühelgi lastevanemate koosolekulgi.

Andrus rääkis, et talle endalegi ei meeldinud koolis käia, sest see oli ränk kohustus. Marta haaras sõnasabast kinni ja tunnistas, et selle ta saigi kodust kaasa - rõõmutu kooliskäimise.

Andrus mäletab, et Marta ei soovinud temaga koos õppida, muretsedes, et ehk tütar kardab teda. Marta aga ütles, et tal oli tol ajal, siis kui ta oli teismeline, kooli vastu juba allergia tekkinud. "Kool oli lihtsalt kõige ebamugavam asi," ütles ta.

Marta Vaarik näeb enda kujunemises rolli nii keskkonnal kui tema ümber olevatel inimestel. "Halbade hetkede ja emotsioonide hulk saab mingi hetk täis. Me peame need ikka läbi elama. Arvan, et see hakkas piisavalt vara. Oligi koolitrauma ja Katrin Lust kirjutas minust ühe eriti rõveda artikli, nii et ma läksin esmaspäeva hommikul kooli ja Õhtulehe kollased lipikud rippusid putkade küljes," meenutas ta.

Marta käis siis üheksandas klassis ja lugu rääkis sellest, kuidas ta pidi põhikooli viimast klassi kordama. "Ja see oli novembrikuus, kui kogu see asi oli ära olnud," ütles Marta.

Faktiliselt oli see korrektne. Marta tuli sel järel koolist ära ning läks täiskasvanute gümnaasiumisse. Tegelikult ei suutnud Marta juba alguses Vanalinna Hariduskolleegiumisse tagasi minna, aga ta oli nii kange olemisega, et ei andnud alguses järgi.

"Kuna ma olin Andrus Vaariku tütar ja ma olin kuulus ja ma mängisin teleseriaalides ja inimesed tundsid mind tänaval ära, siis ma arvan, et see oli nõukogudeaegse inimese kadedus, mida ta perversselt elas välja 14-aastase lapse peal. See on natuke väärakas värk," sõnas Marta artikli kirjutamise põhjuste kohta.

Marta veel meenutas, kuidas Lust tema poole pöördus ja ütles: teeme nüüd selle ebameeldiva asja ilusasti ära. Isa Andrus ütles vahele, et ta ei teadnud, et Lust just selle loo kirjutas.

Marta ütles ka, et oleks võinud VHKs käia vaid gümnaasiumis, sest see on tõesti hea, aga ülejäänud süsteemi ta ei usu. "Oma lasta ma sinna kindlasti ei paneks," sõnas ta.

Kõik see aga viis heade asjadeni. Ta jättis VHK pooleli, läks õhtukasse, lõpetas põhikooli ning 11. klassis olles pakkus talle Naistelehes tööd Marii Karell. Marta teenis 13 000 krooni kuus palka, ostis endale korteri ning tegi ära juhiload. Nüüd on saanud temast tunnustatud kunstnik ja mitme populaarse muusikavideo lavastaja.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena