Täna 40.sünnipäeva tähistav Kinomaja valmistub kardinaalseks noorenduskuuriks
26. jaanuaril 1981. aastal avas Tallinna vanalinnas pärast mitmeaastast restaureerimist uksed Tallinna Kinomaja. Ehkki Kinomaja hiilgeaeg jäi 80ndate lõppu ja 90ndatesse, käib filmialane töö majas ka praegu. Hoones tegutsevad Eesti Kinoliit ja Eesti Filmi Instituut plaanivad anda Kinomajale uue hingamise ning rajada sinna filmipärandit säilitava ning laste ja noorte filmikirjaoskust arendava Eesti Filmikeskuse.
1902. aastal aadressil Uus tänav 3 valminud uusrenessanss-stiilis kivimaja autor on arhitekt Otto Schott. Läbi aja on hoones paiknenud Hollandi konsuli residents, meditsiiniraamatukogu, kommunaalkorterid ja ETKVLi söökla. 1975. aastal algasid hoones põhjalikud renoveerimistööd ning Poola restauraatorid andsid Kinomaja Eesti Kinoliidule üle 1980. aasta detsembris, maja avati ametlikult 26. jaanuaril 1981. Pidulikust sündmusest valmis Tallinnfilmi ringvaade "Nõukogude Eesti."
Kinomajast sai peagi filmi- ja laiemalt kultuuriringkonna vaimutempel, kus näidati filme, mis kinodesse ei jõudnud, ja mille seinte vahel kõlasid sageli mõtted, mida sel ajal avalikult välja öelda ei saanud.
"Kinomaja on olnud läbi aastate justkui NATO vihmavari, pakkudes alternatiivi peavoolu ideoloogiatele - olgu nendeks siis kas nõukogude perioodi kallutatud filmid või kaasaja kommertskino," kinnitas Eesti Kinoliidu juhatuse esimees, režissöör ja produtsent Ülo Pikkov. "Kinomaja on olnud Eesti filmikogukonna süda, elades üle ka trööstitud 1990ndad kui Nõukogude Liidu lagunemise järel kogu kodumaine filmitootmine kokku kukkus," lisas Pikkov, kelle sõnul haldab Kinomaja täna Kinoliit ja lisaks toob filmitegijaid igapäevaselt majja ka Eesti Filmi Instituut.
Kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas tõdes et üritusi hetkel Kinomajas ei toimu. "Enne pandeemia algust korraldasime lasteseansse, mis olid väga menukad, aga praegu käivad siin ainult liidu ja filmiinstituudi tööga seotud inimesed. Terviseohutuse huvides ei ole meil võimalik kahjuks ka Kinomajale väärilist sünnipäevapidu korraldada," tõdes ta, et endisaegse meluga võrreldes on Kinomajas vaikne.
Vaasi sõnul soovivad Kinoliit ja Eesti Filmi Instituut uinunud majale uue hingamise anda, panustades ühtlasi laste ja noorte filmikirjaoskusesse. "Plaanime rajada Kinomajja Eesti Filmikeskuse, sarnased kompetentsikeskused on olemas paljudes riikides, näiteks põhjamaades, Šveitsis, Prantsusmaal, Hongkongis, Sloveenias ja Poolas. Ühelt poolt oleks tegu kohaga, kus linastuvad Eesti tegijate filmid, sealhulgas ka tudengitööd, dokumentaal- ja animafilmid, mis alati publiku ette ei jõuagi," selgitas Kinoliidu tegevjuht. "Teisalt näeme filmikeskusel suurt rolli filmihariduse edendamisel. Meie lapsi ümbritsevad igapäevaselt visuaalsed mõjutusvahendid, ka ise filmitegemine on tänu kvaliteetsetele mobiiltelefonikaameratele üha kättesaadavam. Seda protsessi enam tagasi ei pööra."
Selle asemel soovitavad filmitegijad seista hea selle eest, et noored oskaksid pildikeelt mõtestada ja kasutada. "Eelmisel aastal Eesti Filmi Instituudis valminud uuring tõi esile, et kui 80 protsenti lastest ja noortest veedab internetis aega just videoid vaadates, siis sellekohast haridust pakub praegu Eesti üldhariduskoolidest vähem kui 1%," viitas Vaas.
"Kui me tahame, et noored väärtustaks meie kultuuri ja keelt, analüüsiks, mõtleks ja teeks häid valikuid, peame varakult tegelema audiovisuaalse kirjaoskuse arendamisega. Soovime rajada Kinomajja kompetentsikeskuse, mis aitaks viia filmi- ja meediaõpet kõikidesse koolidesse, olla abiks uute digitaalsete ja interaktiivsete õppematerjalide väljatöötamisel ning õpetajate koolitamisel," lisas Kinoliidu tegevjuht.
Eesti Filmikeskuse projekt on töös juba alates 2017. aastast. "Meil on olemas äriplaan ja KOKO arhitektide tehtud eskiis, sest Kinomaja vajab põhjalikku uuenduskuuri," kinnitas Vaas. "Kava kohaselt tuleks Kinomajja kaks eri suurusega kinosaali koos kaasaegse tehnikaga, filmihariduskeskuse ruumid ja laste kinostuudio. Majas jätkab tööd Eesti Filmi Instituut, tegutsevad kohvik ja filmipood ning publikule avatakse juurdepääs seni suletud sisehoovile," tutvustas Kadri Vaas tulevikuplaane. "Hetkel otsime koostööpartnerit idee elluviimiseks. Paraku ei õnnestunud meil saada toetust Kultuurkapitalilt, aga loodame, et riigil leidub teisi võimalusi panustamaks koos meiega Filmikeskuse valmimisse."
