Sel aastal 50. loomisaastat tähistav Ruja on ansambel, kelle panus Eesti muusikasse on mitmele põlvkonnale üheselt mõistetav. Laulud “Nii vaikseks kõik on jäänud”, “Eesti muld ja Eesti süda”, “Teisel pool vett”, “Must ronk” on ainult mõned Ruja hittlugudest, mida rahvas une pealt ära tunneb. Bänd alustas tegevust 1971. aastal Rein Rannapi eestvedamisel. Pea kõikides Ruja lauludes on solistiks armastatud ja varalahkunud Urmas Alender. Ehkki bändiliikmed on aastakümnete jooksul mitmeid kordi vahetunud, on Ruja alati jäänud. Ansamblisse on kuulunud muusikud Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Rein Rannap, Jaan Karp, Tiit Haagma, Andrus Vaht, Toomas Veenre, Andres Põldroo, Margus Kappel, Ivo Varts, Priit Kuulberg, Igor Garšnek, Toomas Rull, S.P. Gulliver, Nevil Blumberg, Rein Joasoo ja Raul Sepper.

Bändi tegutsemise saab jaotada nelja etappi: varane Ruja, proge-Ruja, pop-Ruja ja hiline Ruja.
Jaanus Nõgisto on ilmestanud Ruja tegevust kui protsessi, liikumist, mitte kui pelgalt bändi. Liikumise erinevatel perioodidel on olnud mitmeid tooniandvaid autoreid ja ajastu vaimust kantud tegureid.

"Eriti Ruja varasemal perioodil olime valitseva võimu vastu teadlikult ja avalikult: oma muusika helikeele, tekstide valiku, lavalise oleku, vahetekstide, toona keelatud pikkade juuste, hipiliku riietuse jms kaudu. Need olid märgid, mida oskas lugeda publik, kuid - paraku - ka võimu esindajad. Igat me sammu jälgiti tähelepanelikult, ja mõningaid laule ei lubatudki esitada," lausub bändi liige Rein Rannap.

"Siiski, varase Ruja põhiline tekstiautor - Juhan Viiding - oskas oma sõnumid nii osavalt kodeerida, et tsensuur lasi need läbi, seda küll ainult kirjandus-ajakirja ja hiljem ka väikse tiraažiga raamatukese tarvis. Kui luuleraamat jõudis vaid väikese seltskonna kätte, siis rokkansambli auditoorium oli võrreldamatult laiem," lisab ta.

Muuhulgas ütleb Rannap, et nende esitus toimis nagu teksti võimendamine ja selle sisu lahti tõlgendamine: rõhutades teatud sõnu, muutes intonatsiooni jne, me avasime luules peituvad varjatud vihjed. "Selle tulemusena võis igaüks - saalis või raadio ees - tajuda me laulude sõnu jõulise seisukoha võtmisena, protestina valitseva ideoloogia vastu," märgib muusik.

Ruja muusika on üleni rahvuslik originaalmuusika, mis kasutab põhiliselt professionaalseid, kirjanduslikult tugevaid laulutekste. Koostööd on tehtud luuletajate Jüri Üdi, Ott Arderi, Hando Runneliga; edukalt on kasutatud ka klassikalist luulet, näiteks Ernst Ennot ja Lydia Koidulat.

Ruja mängis suurt rolli nii Laulva revolutsiooni ettevalmistamises, kui ka eestluse hoidmisel üleüldiselt. Kahtlemata on ansambel mõjutanud Eesti muusika edasist käekäiku ning loonud suure hulga laule, mis on saanud Eesti muusika klassikaks ja mida esitatakse aktiivselt veel mitmeid aastakümneid.

Eesti Muusikaauhindade gala toimub juba homme, 28. jaanuaril ning jõuab televaatajateni Kanal 2 vahendusel. Õhtut juhivad Dagmar Oja ja Kaire Vilgats.