Kuid asjad läksid käest peaproovides. "Kõndisime lavale ja ma pean ütlema, et mul oli meeletu pabin. Nii kui lavale astusime, hakkasid mu põlved värisema ja mõtlesin kramplikult, et kas mul need sõnad, mida olin tuhat korda korranud, tulevad üldse meelde. Ja siis ma vaatasin seda noorukest Maarja-Liisi enda kõrval. Tema naeratas ja tundus külm nagu jäätükk. Noore inimese närvikavaga oli kõik korras, millegi üle ei pabistanud.