Maestro Rein Rannap Ruja loomisest: bändi kokkupanemisega oli parajalt tegemist
Ruja koosseisus neljapäeval auhinna Panus Eesti Muusikasse võitnud Rein Rannap meenutas, kuidas bänd alguse sai.
Rein Rannap meenutas Retro FM hommikuprogrammis Rauno Märksile ja Maris Kõrvitsale, kuidas Ruja alguse sai. Rannap oli laule kirjutanud lapsest saati, alguses lastelaule ja siis hiljem täiskasvanute sisuga. Ta kirjutas nii palju, et ühel hetkel asendus klassikaline popp-stiil, mille struktuur on klassikaline salm ja refrään, pigem folgi-stiiliga, kus seda struktuueri pole.
Kuna muusikat kogune palju, siis kutsus ta ühel hetkel ka bändi kokku, kes muusikat esitama hakkas. Luuletaja Ernst Enno loomingul tehti stuudios esimene salvestus ning see läks hästi peale. Aga kui nad võtsid ette Jüri Üdi/Juhan Viidingu loomingu, siis selle mängimine keelati üldse raadios ära, kuna see oli seitse minutit pikk ja sisaldas ka palju karjumist.
Bändi kokkupanekuga oli ka parajalt tegemist. Kõik Rannapi tuttavad tol ajal olid klassikalise muusika taustaga, kellega kohe üldse ei saanud poppi ja rokki teha. Siinkohal tuli appi Rannapi sõber Paul Mägi, kelle tutvused laienesid väljaspoole klassikalist muusikat. Mägi tundis tol ajal Urmas Alendrit ning Tiit Haagma, kes bändiga liitusid. Hiljem ühines veel ka Andrus Vaht, esimestes proovides tegi kaasa ka Mägi.
Poole aasta jooksul tegi bänd läbi ka stiilimuutuse. Kui alguses alustati popi ja rokiga, siis hiljem asendus see juba raskerokk stiiliga, mis Rannapi sõnul oli südamelähedasem nii talle kui teistele liikmetele.
Tänavu täitub Rujal 50 aastat selle asutamisest. Panuse eest Eesti muusikasse võitis Ruja selle aasta muusikaauhindadelt ka samanimelise auhinna.
Selle aja jooksul on rahva südamesse jõudnud mitte ametlikuks Eesti hümniks nimetatud "Eesti muld ja Eesti süda" ning paljude muusikahuviliste lemmik "Suudlus läbi jäätnud klaasi". Viimane on üks väheseid laule, kus meloodia sündis enne teksti.
"Tavaliselt leidsin sõnad luuletekstidest või andsid luulejad ise neid mulle. Aga see tuli niisama klaveri taga improviseerides. Siis käisin Ott Arderile peale, et ta sellele sõnad teeks. Teda nõusse saada oli väga keeruline, sest ta elas boheemlase elu, aga pikkade pealekäimiste peale ma selle lõpuks kätte sain," meenutas Rannap.
Rannap sõnas ka, et Arderil on oma versioon sellest, kuidas sõnad sündisid. Paljud soovisid temalt sõnu ja ühel hetkel oli ta paljudele "võlgu". Siis ta lõpetas kahe või kolme ajal pidutsemise, kirjutas sõnad kuuele laulule järjest ning "Suudlus läbi jäätunud klaasi" oli üks nendest. "Seda hästi ei usu," ütles Rannap, kuid tõdes, et Arderil tuli sõnade kirjutamine kergelt.
Tänapäevase muusikaga hoiab Rannapp end kursis tänu kaasalöömisele Eesti muusikaauhindade žüriis. Seal ta näeb suurt osa aasta jooksul loodud muusikast, seega ei ole nt nublu nimi talle sugugi võõras.
