"See aeg oli hästi absurdne. Ega ei saagi kellelegi midagi ette heita. Me ikka naerame seda Helene [Vannari] lauset, et "õkva joodikute meka" nagu kogu see teater oli. Ma ei kujutaks ette, et tänapäeval saaks ametiasutus püsida nii nagu ta tollal oli. Kuigi etendused toimusid ja kõik oli väga lõbus ja tore, siis see elustiil oli selline, et võeti üks päev korraga. Nüüd kõik räägivad, et inimesed peavad õppima elama, et ärge tehke endale stressi, hingake ja elage üks päev korraga. Aga siis elasimegi üks päev korraga.