"Ja ongi käes see aeg, kus rasedus on viinud ka minu kaine mõistuse ja tegutsemise!" lausub Vabarna alustuseks, lisades et siiani suutis ta kontrollida, mida sööb ja tegi regulaarselt trenni, aga viimastel päevadel on ta ise ka kergelt šokeeritud enda isudest, tujudest ja motivatsioonipuudusest.

"Alguses olin veidi löödud...aga siis otsustasin olla enda vastu leebe!" jätkab ta. Vabarna märgib, et ta keha kasvatab ühte inimest ja valmistab ette uut elu ja samal ajal on üks teine väike inimene, kes tahab samamoodi tähelepanu ja hoolimist. Las nemad olla siis hetkel minu prioriteedid!

"Otsustasin, et ma ei hakka ajama ennast stressi ja piitsutama nende asjade pärast, mida ma hetkel ei suuda ja ei saa teha. Või kui ma söön kõik ära, mis teele satub! Keskendun hetkel nendele asjadele, mida ma saan ja suudan teha! Aga loomulikult ei lase ma kõikidel headel harjumustel ja muutustel lihtsalt minna! Proovin homme olla jälle natuke parem!" proovib Sandra enda vastu aus olla.