alguses oli öösiti ärkamine kõige raskem, sest keha ei olnud sünnitusest taastunud, kurnatus oli karm ja hormoonid möllasid. „Silma tikkusid nii õnne-, saamatuse- kui ka hirmupisarad - õnneks on mu kõrval aga suurepärane elukaaslane, kes on mulle uskumatult suureks toeks.

Heelia ütleb, et tema poeg Paul on unistuste laps – muudkui naeratab ja laliseb päevad otsa ja nutab harva. „Kui teaks, et teised lapsed tulevad sama rahulikud, teeks kohe kolm tükki järjest, aga ega välk kaks korda samasse kohta löö ja eks on meil veel vara rõõmustada," märgib Heelia.