Kõik need, kes on tuttavad Peeter Oja Facebookis toimuvaga, teavad, et näitleja võtab seal tihti sõna päevakajalistel ja poliitilistel teemadel, lisades sinna omajagu huumorit ja irooniat.

"Iroonia on tõesti nendes sees, aga huvitav on see, et väga paljud inimesed ei taba irooniat ära. Kui ma nüüd ausalt ütlen, mul pole neist isegi kahju," sõnas näitleja "Vikerhommikule" antud intervjuus. Ta lisas, et tavaliselt ei saa irooniast aru need inimesed, kelle pihta on see suunatud.

Terava keele poolest tuntud Oja nimetas eelmist valitsust Seewaldi palatiks. "Asi läks lõpuks ju täitsa käest ära," selgitas ta. Uue valitsuse kohta ta kriitikat ei jaga, kuna nad tunduvad normaalsed inimesed ja neil on küllalt aega oma asja teha.

Rääkides Koit Toomele pakutud kultuuriministri kohast ja enda tehtud avalduses, et tema oleks selle vastu võtnud, ütles Oja, et see ei olnud isegi mitte naljaga pooleks tehtud. "Seda ei ole mõtet arutada, sest ma ei võtaks seda asja üldse vastu," vastas Oja küsimusele, mis saaks siis, kui temast tõesti saaks minister.

"Seal taga on tuhanded inimesed, kelle igapäevane elu sõltub sellest. Sellega ei maksa nalja teha," sõnas Oja, lisades, et esmakordselt Koidule tehtud pakkumisest kuuldes ta seda just naljaks pidas.

"Ega nüüd nii väga otse ei pea võtma seda, et mõtle kastist välja," muigas ta. "Vahel võib mõelda kastis ja vaadata lihtsalt avatud silmadega. Äkki seal kastis on veel midagi ja ei pea tõttama kohe välja."

"Üldse sellised vastutavad ametikohad, öeldakse, et ministrist ei sõltu midagi, et kantsler on see põhiline tegija jne. Kui temast tõesti üldse midagi ei sõltuks, siis oleks see koht juba ammu ära kaotatud. Ja neid ameteid on teisigi. Ju ikka on oluline," usub Oja.

Uuelt kultuuriministrilt Anneli Otilt ei oota ta midagi. "Ma ei ole sealt kunagi midagi saanud ja ei tahagi saada. Ma pigem annan, kui mul midagi anda on, hea meelega," ütles ta.

Peeter Oja tegi möödunud neljapäeval Facebooki postituse, kus andis teada, mida ta tegema hakkab, kui temast kultuuriminister saab. "Kahjuks on mul rumal harjumus võõraid numbreid mitte vastu võtta (kuigi on olnud ka erandeid). Ma kahtlustan, et üheks vastu võtmata kõneks jäi ka Tanel Kiige oma. Ma oleks kindlalt öelnud "jah". Oi, poisid-tüdrukud, seda pulli te ei oleks tahtnud näha, mis siis oleks Eesti kultuurimaastikul toimuma hakanud. Nii mõnigi muuseumi vokk ja kapp oleks ühte heitnud, nii mõnigi tants oleks etenduskunstist unistama jäänudki ja nii mõnigi teater oleks keldrist harjakappi tõstetud. Jah, meie rahvast on (vaatamata raskustele) siiski ka saatuse poolt hoitud," andis Oja sotsiaalmeedias teada.