Näitleja Johan Kristjan Aimla „O2“ võtetest: võtteplatsil koheldi mind nagu VIP-i, mulle see väga ei istunud

Noor ja andekas Johan Kristjan Aimla mängib spioonipõnevikus „O2“ nooremleitnant Toomas Otsingut, kes on sõjaväeluure kapteni Felix Kanguri (Priit Võigemast) parem käsi. See oli noormehe esimene suurroll ja suure rolli näitlemiskogemus filmivõtetel, seetõttu oli kogu filmitootmise protsess ja võtteplatsil toimuv talle uus ja huvitav. Uurisime noorelt talendilt, kuidas ta kandva rolli endale sai, mismoodi oli näidelda kuulsa ja kogenud näitleja Priit Võigemasti kõrval ning millega tegeleb Johan Kristjan igapäevaselt.

Suurrolli saamiseks on ka killuke õnne tarvis

Johan Kristjan on VHK teatriklassi taustaga ning tal oli varasemalt kaks kogemust taustanäitleja rollides nii “Tõde ja Õigus” kui ka ühes tudengifilmis. Üheski filmis ta varem nii suurt rolli mänginud ei olnud. Roll “O2” filmi potsatas justkui taevast alla. “Juhtus nii, et mulle kirjutas ootamatult üks välismaa nimega naine ja kutsus mind castingule. Sealt edasi käisin mõned korrad castingutel ning kolmandal korral olid juba režissöör Margus Paju ja peaosatäitja Priit Võigemast ka seal. Ühel hetkel saigi otsustatud, et mina sain Toomas Otsingu rolli,” selgitab Johan Kristjan. Noormehel oli ka omajagu õnne, sest hiljem tuli välja, et castingu firma oli väga paljude teatrikoolide noorte seast sobivaid näitlejaid otsinud ning just tema olevat silma jäänud.

Esimene kogemus filmivõtetel

“O2” filmil võttepäevi kirjeldab Johan Kristjan väga suursuguselt. “Ma olin seni kokku puutunud vaid väikese koolitrupiga, kus oli katsumus isegi kogu seltskond kokku saada — meid oli kokku vaid 12. Ma ei kujuta ette, kui palju inimesi võtteplatsil korraga oli, aga minu kogemuse põhjal oli kogu korraldus täiesti esmaklassiline. Kõik toimis nagu kellavärk,” kirjeldab noormees. Ka võttepaigad vaimustasid Johan Kristjanit ning ta sai tõelise elamuse osaliseks. “Lisaks sellele olid kõik asukohad, kus me filmisime, imeilusad. Kui filmisime linnas, siis olid hooned muudetud ajalooliselt vastavateks ja majade dekoratsioonid olid väga hoolikalt tehtud. Looduses filmitud paigad olid samuti vapustavalt lahedad ja ilusad,” räägib noor peaosatäitja. Mõni asi aga tekitas Johan Kristjanis hoopis kohmetust. “Väga harjumatu oli see, et ma olin võtteplatsil nii-öelda filmistaari rollis ja mind koheldi nagu VIP-i. Mulle see väga ei istunud. See ikka ei sobi, kui tüdruk mulle vihmavarju hoiab, ma ikka hoidsin ise,” ütleb Johan Kristjan. Sellegipoolest saab ta aru ja mõistab, et näitlejad on olulised ning neid peab hoidma. Enda osas jääb ta aga tagasihoidlikuks ja ennast suureks ning tähtsaks näitlejaks ei pea.

Kogenud näitleja kõrval on turvaline mängida

Johan Kristjanit saame näha “O2” filmikaadrites väga tihti, kuna tema rolliks oli mängida sõjaväeluure kapteni abimeest ehk siis teha, mida parasjagu uurimise käigus oli tarvis: pealt kuulata, inimesi jälgida, salaja korterisse siseneda jms. “Suur osa võttepäevi oli Priit Võigemastiga koos. Eks väike ärevus oli alguses ikka, aga ma pole täpselt kindel, kas see oli rohkem kuulsuse juuresoleku või uue ja võõra olukorra pärast. Õnneks, suutsin üsna kiirelt rolli sisse elada ning siis küll mingit sellist ärevust enam polnud,” räägib Johan Kristjan. Noormees kiidab ka kogenud näitleja Priit Võigemasti professionaalsust ja tema tuge. “Priit Võigemasti kõrval oli väga hea mängida, sest ta oskas kogu aeg näpunäiteid jagada ja julgustada. Mul on teatriõppest meeles lause “Mängi teisele ette soodne pinnas, kust pealt on temal lihtne mängida” ja võtetel tundsin täpselt seda. Mul oli ise väga lihtne, sest mu kõrval on juba nii hea mängija,” ütleb Johan Kristjan.

Leegihetjad võtteplatsil

Esimesel võttepäeval juhtus Johan Kristjanil tõenäoliselt üks hirmsamaid ja kardetavamaid asju, nimelt magas ta sisse. Vaja oli tõusta kell 3 varahommikul, kuid noormees tegi alles pool tundi pärast äratust silmad lahti. “Õnneks sain unesegaduses aru, mis toimub ja jõudsin võttele õigeaegselt. Napilt-napilt pääsesin kõige tuksi keeramisest,” meenutab näitleja. Teine meeldejääv võttepäev toimus suvel Ida-Virumaal, kus kaader oli autosõidust. “Järsku muutus see südasuvine atmosfäär totaalseks tormiks. See oli nii hull, et vähemalt pooleks tunniks lõpetati filmimine täielikult,” kirjeldab Johan Kristjan. Kolmandaks meenub noormehele seik Vabaduse väljakul, kuhu ehitati spetsiaalselt võtete jaoks tenniseväljakud. Vihma tõttu aga said need läbimärjaks ning kuidagi oli vaja plats kuivaks teha. “See lahendati nii, et lokatsiooni inimesed lasid võtteplatsi leegiheitjatega üle,” kirjeldab näitleja üllatavat lahendust. Samuti meenub Johan Kristjanile see, kui teda esimesel võttepäeval taustanäitlejaks peeti. “Mul oli grimm valmis ning läksin hommikusööki sööma. Catering’i ruumis oli palju taustanäitlejaid, kes pidid kõik oma allkirja kuhugi paberile panema. Muidugi nägid paljud filmimeeskonnast mind esimest korda ja polnud ime, kui mind siis ka vastava allkirjalehe juurde suunati. Tagasihoidliku inimesena noogutasin ja läksin edasi hommikust sööma,” muigab Johan Kristjan.

Tuleviku noodid

Näitlejaks Johan Kristjan ennast aga ei pea, pigem tõmbab teda hetkel muusika. Noormees õpib Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis jazzmuusikat ning annab lastele ukulele- ja klaveritunde. Uus aasta tõotab Johan Kristjani silmis tulla sama rahulik nagu eelminegi, sest hetkel ühtegi suuremat projekti oodata ei ole. “Keskendun isiklikule arengule ja tahan võimalikult palju pilli harjutada ning muusikaga tegeleda. Eks paistab, kas tuleb mõni uus ootamatu seiklus või ehk saan ma oma muusikat salvestada,” unistab Johan Kristjan suurelt.

Alates veebruari algusest on ajalooline spioonipõnevik “O2” eksklusiivselt vaadatav voogedastusteenuses Elisa Huub. Film viib vaataja Molotovi-Ribbentropi pakti aegsesse Eestisse, aastasse 1939, mil sõjaväeluure kapten naaseb salapärase surma uurimiseks kodumaale. Jälgi ajades joonistub aga üha selgemalt välja Punaarmee Eesti okupeerimise plaan, milles on oma osa mängida Nõukogude sõjaväeluurel. Filmis löövad lisaks Aimlale kaasa Priit Võigemast, Tambet Tuisk, Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar jpt.