"Ärge jumalapärast tahtke seda vihakõne seadust. Kuna jumala tõestust pole faktikontroll suutnud teha siis hakkab iga inimene, kes kahtleb eesliga taevaskäinu sõnade õigsuses kahtlema, range šariaadi kohtu all kannatama," avaldas ta Facebookis.
"Soovitan lugeda ka stalinismi aegseid memuaare, kus sosistades tuli rääkida. See seadus ei räägi mitte ainult kuritegudele ärgitamisest, vaid valest mõtlemisest. Paistab, et seda seadust pooldavad vaid keskpäraste võimetega ametnikud," leiab Toompere.
"Ja miks just nemad? Aga sellepärast, et neil pole mingit ideed, mis kuidagi materialiseeruks. Ei tule neilt laulu ega lugu, ei pilti ega poeesiat. Ainult hirm tegemata tööde ees ja ka nende tehtud tööde ees mille eest veel vangi ei panda. See seadus kriminaliseerib solvamise, kuid tegelikult tuleks kriminaliseerida solvumine," usub Hendrik Toompere.
Kirjanik Peeter Sauter lavastajaga ei nõustu ja usub, et vihakõne keelustamine on "preventiivne, et mõni mees moka vähe koomal hoiaks."
"Viimasel kahel aastal läks poliitikas väga lahmimiseks. Ei kujuta ette, milline komisjon suudaks teha otsuse, kas oli vihakõne või mitte. See on nagu pornokomisjon peab otsustama, kas on porr või ei. Pärast Kenderi kaasust ma usun, et vähemalt kirjanduses on nüüd sõna üsna vaba. Ja muus kunstis. NO99 võis oma etenduses südamerahuga kogu Eesti perse saata. ," toob Sauter värvika paralleeli.
"Isiklik verbaalne rünnak on küll vist praegugi keelatud. Ehk tahetakse vältida "kõik neegrid on lollid ja eestlased fašistid" sorti steitmente.
Ehk võtab lahmimise feisspukis ka vähe pehmemaks. Alles äsja sain teada, et olen väga vettinud soiguv mäger. Oli lõbus, aga kui taoline kuhjub, läheb tüütuks," sõnas Sauter.
Peeter Sauter on solvavate repliikidega palju kokku puutunud. Detsembris lõpus nimetas kirjanik Sass Henno Sauterit pedofiiliks, kuna tol hetkel ei nõustunud kirjanike liit Peeter Helmet enda ridadest välja arvama.
"Kusjuures, ma arvan, ilma mingi irooniata ja täiesti ausalt, et seal ongi rohkem pedofiile, üks jäi lihtsalt vahele. Ma ise kahtlustan Sauterit, kes üks häälekamatest kaitsjatest ja alati lastevastase vägivalla teemal ka minu (Facebooki - toim) seinal lapsi süüdistamas käib," säutsus Henno.
Kroonika võttis Sauteriga ühendust ning uuris, mida ta arvab, et kolleeg teda nii kutsub. "Aga teate, ega ma taha taolist meedias klaarima hakata. Las Henno kutsub nagu soovib. On küll solvav, aga ei taha vägikaikavedu. Henno on hea kirjanik ka," vastas Sauter.
Kroonika suhtles ka vandeadvokaat Robert Sarvega, et uurida, mida ta Henno kommentaarist Sauteri kohta arvab. "Sass Henno klassika. Tõendeid ega fakte pole, aga "jälle arvan midagi, see on minu mälestus" või muu selline veider põhjendus sinna hiljem otsa potsatab. Kahjuks nii teha ei saa ja hr Sauter saab nõuda nii ebaõige faktiväite ümber lükkamist kui ka moraalset kahju," kommenteeris Sarv.
