"Kallid kalorid" auhinnafond järjest langeb, osalejad ei suuda kiusatusele vastu panna: olen tubli olnud. Miks ma ei või?

Eelmine päev oli osalejate jaoks paastupäev. See aga ajas vihale elektri Tarmo, kes, punkt üks, ei ole harjunud päev läbi söömata olema, ning punkt 2, kellele ei meeldinud, et korraldajad osalejate õrritamiseks maja ning õue värskelt küpsetatud saia ning grill-liha lõhnaga katsid. “Milleks sellist tsirkust vaja on?” küsis ta.

Kui siiamaani on ahvatluste kappidele suudetud vastu panna, siis tunnistas Ade, et paastupäeva õhtul jäi ta klaasist uksega kapi sisu vaatama. Et tema käsi ei haaraks ahvatluse järele, otsustas Ade magama minna.

Eelmise saate järel oli auhinnafondis järel 4000 eurot. Summa oli alguses 5000, kuid saatest lahkunud Jaak käis seal napsitamas ja tõmbas summa alla. Viies saade paljastas, et nõrkushetkele ei suutnud järele anda Teele. Ta oli kapist napsanud kohukese, mis vähendas auhinnaraha veel 200 euro võrra. Teele oli see sama, kes ei suutnud kolmandas episoodis trenni kaasa teha, kuna see meenutas liialt aega, kui ta oli Viljandis elades peksa saanud.

“Mõtlesin, et olen siin olles väga tubli olnud ja premeeriks end selle eest. Siis mõtlesin, et võtan ühe kohukese. Ma olen tubli olnud. Miks ma ei või?” oli tema õigustus.

Osalejate enesetunne oli päeva alguses kehva. Sidni ütles, et ärkas oma kõhu korina peale, ning teised osalejad ütlesid, et päevase paastu tõttu on neil paha olla. Vaatamata sellele ei tähendanud see, et nüüd kohe õgima sai hakata. Saatejuht Erik Orgu tõi välja smuuti-ratta. See tähendas, et iga osaleja, kes tahtis hommikusöögiks smuutit, pidi ratta seljas selle endale valmis väntama.

Olles päeva otsa söömata, tundus see osalejatele hea lahendus kõhutäidet saada. Aga koguste jagamisel tekkis probleem ning kõike ei saanud võrdselt. Tarmo suure mehena jõi oma klaasikese ära ja imestas, kuidas ta peaks sellega kaks tundi hakkama saama.

Lõunasöögiks mindi kohalikku tallu, kus osalejatel oli võimalus süüa kõige värskemat sööki. Söök oli lausa nii värske, et pani osalejad lausa kukalt kratsima. Taluperemees tõi kohale punase plastikust tünni, mille sees oli tooraine - elavad angerjad. Teele lubas lõunasöögi vahele jätta, sest idee elava looma tapmisest oli tema jaoks šokeeriv. Vegan Sidni lootis, et tegu on elektriangerjatega, kes neile siis šoki annab.

Tarmo võttis juhtohjad enda kätte. Kala ühes käes ja nuga teises, pussitas Tarmo kala pähe. Enamus naisosalejaid astus eemale, sest ei suutnud seda vaatepilti pealt vaadata. Ega veganist Sidnile kala tapmine ei meeldi, aga kõige tugevama reaktsiooniga oli Teele, kes hakkas ainuüksi ideest, et kala ära tapetakse, nutma.

Kui Ade, Kati ja Tarmo jäid kala söögiks ettevalmistama, siis Teele, Nele, Sidni ja Helery läksid teise tallu põllule kartuleid, porgandeid ja kapsast võtma. Aga see ei olnud kõik. Nelik saadeti kanalasse, kus ootas neid kukk, mis oleks söögiks läinud. Kodulind jäi oma puuri.

Siis ei olnudki muud, kui hakati süüa tegema. Aga nagu ka osalised ise kommenteerisid, siis võttis söögitegemine üllatavalt kaua aega. Sidni oletas, et ehk võis asi olla pidevas jutustamises, Ade arvas, et asi on oskamatuses. Kuid toit sai viimaks valmis ja naljakal kombel angerjat sinna sisse ei pandudki.

Saatejuht Erik Orgul oli osalejatele valmis ka “magustoit”. Ei, mitte söök, vaid füüsiline tegevus. Neli osalejat läks matkale ja kolm rännakule. Nagu saatele juba omaseks saanud, siis ei olnud ka see niisama kerge. Matkale minejad pidid kokku pakkima kõik enda kaasa võetud asjad, mis tekitas taaskord osalejatest küsimusi. Põhiline mõte oli - kas üldse enam Võrtsjärve ääres asuvasse külalistemajja naastakse?

Kati, Tarmo, Nele ja Helery pidid matkale minnes vastu võtma veel ühe üllatuse, mida ei võetud hästi vastu. Nende matkainstruktor Marek ütles, et nad võivad üleöö matkale kaasa võtta vaid kõige hädavajalikuma ning needki matkakotti ümber tõstma. See teadaanne pani Kati silmi pööritama ja Tarmo avaldas taaskord korralduse üle pettumust. Nelik sai asjad kotti ja läksid metsa, kus hakati süüa otsima ning võideldi palavuse ja parmudega.

Sidni, Teele ja Ade aga pidid elamispaiga külalise saabumiseks korda tegema ja ette valmistama. Nemad läksid rännakule, aga mitte füüsilisele. Hüpnoterapeut Nele õpetas neile, kuidas oma emotsioonidest võitu saada. Ta selgitas, et ülekaalulisuse üks probleeme ongi tihti mõne emotsiooni allasurumine või eiramine.

Kõige enam mõjutas teraapia taaskord Teelet, kes lasi pisarad valla. Ta selgitas, et ta on ehk endale hirmust suure kaitsekihi ümber ehitanud, kuna ta tunneb hirmu teadmise ees, et keegi võiks teda seksikaks pidada. Hilisemas pihitoolis murdus ka Sidni, kes tunnistas, et hingerännak tõi temas esile tugevad emotsioonid, ta mõistis, et hirmu tunda on okei ja oli rahul, et saatesse läks.

Metsas olles sai Katil parmudega võitlemisest villand ning tahtis koju minna. Selle tõttu tekkis tal väike vaidlus ka matkajuhi Marekiga, kes ei tahtnud seda lubada.