"Tegelikult ma olen pärast mõelnud, kuidas see on kultuuriliselt väga huvitav, et gangsta räpi kultuur ja vene maffia said Kalamajas minu peas samal hetkel kokku. Ma tundsin, et mul on ka midagi öelda, et ma olen ka midagi läbi elanud. Võib olla ma ei olnud küll sotsiaalselt nii mittekindlustatud, kui need tüübid – mul oli okei elu, mul olid isa ja ema, ma käisin koolis –, aga just selle ühiskonna puhul ma tundsin, et see on midagi sellist nagu neil tüüpidel Ameerikas," rääkis Genka R2 saates "Röster".
Ta meenutas, et esimesed lood kirjutas ta inglise keeles, sest Eestis polnud räpp veel kuigi levinud ja seda vaadati kui importkaupa. Aastate jooksul on räpp aga aina populaarsemaks läinud.
Jaanuari lõpus ärritas Genkat tõsiasi, et ta peab tarbijakaitse suuniste kohaselt oma loomingut sotsiaalmeedias promodes kasutama #reklaam. Tegu oli aktuaalse murega, sest tal oli just välja tulnud album "Oleg", mis vajas turundamist.
"Reklaamiseaduse järgi on maalikunstnik, kes oma maali maalinud ja selle instasse müüki paneb; kirjanik, kes mitu aastat raamatut kirjutanud ja Facebookis hõikab, et raamat nüüd väljas; või muusik, kes maksnud ära stuudio video ja albumitootmiskulud sama pulga peal kui raha eest dildosid reklaamiv vahva seltskonnadaam," võttis Genka värvikalt reklaamiseaduse kokku.
Mitu nädalat kestnud kisa oma loomingu ning kinnimakstud reklaami üle päädis sellega, et tarbijkaitse ei laienda edaspidi teemaviidet loomeinimestele. "Oluline on siinkohal selgitada, et reklaami märgistamise nõue ei laiene omaloomingut propageerivatele loomeinimestele. On inimlikult arusaadav, et enda lugude või muu loomingulise teose teavitamisel isiklikes sotsiaalmeedia kanalites ei pea lisama sinna märget, et tegemist on reklaamiga," ütles TTJA peadirektor Kaur Kajak.
