“Nüüd tagantjärele on võimalik sellest rääkida. Tookord olin ainult mina, kes imestas: kuidas on võimalik, et kaks kuud pärast lahutust on meie ühiselt loodud kodus juba uus inimene? Ma ju loobusin kõigest. Ma ei kujutlenud mitte üheski unenäos, et kahe kuu pärast on seal keegi hoopis teine. Vähem kui aasta pärast olid pulmad ja kõik oli avalikkuse jaoks justkui minu süü. Lausa riiklik kuritegu – nagu mind selle eest koheldi. Nagu mina oleks üksi­päini kõik selle korraldanud.”