"Uudis sellest, et Marju Kuut on otsustanud loobuda presidendi poolt talle määratud kõrgest tunnustusest, on tekitanud elevust ja väga vastakaid arvamusi. Marju Kuut tõi loobumise põhjuseks pealiskaudsuse teenetemärgi andmist põhjendavas tekstis. Tuttav tunne," kirjutab Tammsalu alustuseks, lisades: "Aastaid tagasi palus Viljandi maavanem anda presidendil mulle teenetemärk. Põhjenduses oli vabadusvõitlus ja kultuuritöö Viljandis. Kui teenetemärk anti, oli vabadusvõitlus põhjendusest kadunud. Jäi vaid kultuuritöö. Ma ei läinud siis oma teenetemärki pealinna vastu võtma, vaid võtsin selle vastu Viljandi maavanemalt."

Ta lisab, et Marju Kuudi omaaegsed laulmised olid väga paljudele hämmastavad, imelised, hoopis teistsugused, võrreldes tollase harjumuspärasega. "Ta oli Eesti naislauljate tipus ja puudutas paljude tundekeeli. Ka täna neid tema parimaid esitusi kuulates taipavad paljud, et see laulja on olnud meie rahvuslik aare. Ühel hetkel hakkas ta laulma kirikutes ja see oli nõukogude võimule väga vastumeelne. Laulja lahkus. Paljud tema laulude salvestused hävitati.

Lõpetuseks Tammsalu lisab: "Kahju, et presidendi kantseleis ei leidunud inimest, kes oleks osanud Marju Kuudile kõrge riikliku tunnustuse andmiseks väärika põhjenduse kirjutada. Ta oleks seda väga väärinud. Kurb.
Allolevas laulus küsib laulja: Kuhu küll on kadunud usk ja armastus?"