"Sellised valusööstud olid, nagu keegi oleks noaga meelekohta äsanud. Silmad jooksid niimoodi vett, et ühte silma hoidsingi ainult kinni. See oli nagu kõige hullem migreen, mida mul kunagi varem pole olnud," kirjeldab Kaire. "Palavikust sain puhata üksnes siis, kui paratsetamooli võtsin, ja need pausid olid päeval vaid kahe-kolmetunnised, sest kohe ronis temperatuur tagasi üles 39 kanti."

"Kõigil oli nõu otsas ja minul jõuvarud ka. Mäletan, et panin telefoni käest ja lihtsalt nutsin lahinal, nii halb ja abitu oli olla. Tulin siis allkorrusele ja ütlesin pojale, et nüüd on aeg kiirabi kutsuda," meenutab Vilgats