Hendrik Toompere meenutas Facebookis, kuidas tore kass teda rasketel aegadel aitas ja tema jaoks olemas oli:
"Ei teagi, kust alustada. Sa oled alati mu juures olnud. Ma mäletan, kui tõin su õuelt, sealt puuriida seest, kui oled väike, nii pisuke, et pihku mahtusid. Oli teil seal mingi perekondlik segadus."

"Nagu ikka, mängisid sa mu lastega. Aga ma hoidsin sind väga, ei lasknud sabast rebida. Sa oled alati tulnud mu juurde, kui on etendus lõppenud ja tuled ja istud ja vajutad end mu külge. Mind on see mõnikord häirinud, aga sa ei ole sellest kunagi suurt numbrit teinud, vaid ikka tiiruga otse mu juurde tagasi tulnud."

"Kallis kass. Ma olen sinult palju õppinud. Eriti õpetasid sa mulle kannatlikkust. Rauge ilusa näoga loojangut vaatama ja siis käpaga siuhti lihaviilakat virutama. Sa olid meister, kes õpetas mind ootama. Ootama, kuidas head ideed tulevad. Sina, mu kallis kass, oled olnud 16 aastat mu kõrval. Nagu Vika ütles see on eluaegne sõprus ja armastus korraga."

"Kass, kui kõik on halvasti... Sina oled alati tulnud mu juurde, keeranud end kerra ja öelnud sellega, et ole nüüd rahulik. Sina olid see, kui tegi mu meele rõõmsaks, kui ühel päeval tulin koju, sa istusid laual ja ütlesid: "kurrrrb päeeeeev"."