Vaata väljavalituid! Uued 1-minuti filmid said konkursiga rohelise tule
(1)
Eesti Filmi Instituut korraldas teist korda konkursi 1-minutiliste lühifilmide loomiseks. Eelmise aasta konkurss osutus ülimenukaks ja seetõttu oli patt seda mitte korrata ning nüüd toimus valik teemal “Keel ja keskkond”. Konkursile laekus 63 ideekavandit ning valiti välja 13 toetust saavat algatust.
Väljavalituks osutusid:
“Eastern”, idee autorid Maria Uppin ja Robi Uppin
“Maitse elu”, idee autor Urmas Reisberg
“Suur põgenemine”, idee autor Raul Viitung
“Mets paberil”, idee autor Krista Jutt
“Tihumeeter”, idee autorid Martti Helde ja Mattias Veermets
“Uus-Meremaale”, idee autor Aleksandr Heifets
“Elu on lill”, idee autor Aleksandr Heifets
“Vigade parandus”, idee autor Kristin Kalamees
“Kodused toidud”, idee autor Edina Csüllog
“Davai, igrajem!”, idee autor Taavi Arus
“Unejutt koerale”, idee autor Katri Rannastu
“Lask”, idee autor Piibe Kolka
“Kihnu neiu”, idee autor Vaiko Edur
Konkurss on mõeldud korraga kõigile filmiliikidele. Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni. Konkursi eesmärk on luua lühifilme, mida saab kasutada ka visuaalsete õppematerjalidena teemade püstitamiseks ja lahendamiseks koolitunnis. Filmid on peale valmimist vabalt kättesaadavad voogedastusplatvormidel või levitatavad sotsiaalmeedias. 1-minuti filmi konkurss on igal juhul omamoodi eksperiment, mille üks eesmärke on filmitegijat teravalt ja täpselt panna sõnastama probleemiasetusi ja neid ka visuaalselt lahendada – tagatipuks lootus ka nende kaudu uudsete filmiharidusmaterjalide tekkele.
Konkursi žürii liikmed olid Mikk Rand, Peep Pedmanson, Filipp Kruusvall ja Mirjam Mikk. Žüriiliikme Peep Pedmansoni sõnul tundus, et suurem osa filme põhines autorite inimlikel lugudel ja huvidel, lihtsat moeteemadel õngitsemist oli vähem. “Nagu eelmiselgi aastal, on filmitegijate südames valu metsa ja looduskeskkonna säilimise pärast. Samuti kajastus mure, kuidas lapsed aina digitaliseeruvas maailmas elutervet ja kosutavat lapsepõlve kogeda saavad,” lisas dokumentaalfilmide asjatundja Filipp Kruusvall. Mirjam Mikk lisas, et selle aasta ideed avasid eriilmeliselt meid ümbritsevat keskkonda, näidates elu oma mitmekesisuses. “Kahjuks oli sel aastal animatsiooni vähem, kuid see on antud konteksti ja žanri töömahukust arvestades paratamatu,” nentis animaekspert Peep Pedmanson.
Žürii esimehe Mikk Ranna sõnul on konkursile laekunud tööde arv ja tase ajastulise (negatiivse) märgiga: “Konkurssi valdas justkui niinimetatud “teistkordse toimumise” kompleks. Eelmisel aastal laabus kõik kiiresti ja sujuvalt ning lõppkokkuvõttes valdas siis eufoorilise õnnestumise tunne. Nüüd oli samuti väga rõõmustavaid ja täpselt nägemust kirjeldavaid ideid, kuid samas oli näha ka palju lohakat üldsõnalisust ja pealiskaudsust. Tõeliselt leidlikud filmiideed jäid loomulikult sõelale ning lõplik valik katab kaunis kenasti Eestimaa eri paiku ja kultuurikihte saartelt Setomaani ning Ida-Virust Tallinna Maarjamäeni”.
