Toomas Luhats koroonaviiruse läbipõdemisest: see oli üks kõige jälgimaid haigusi, mida on olnud võimalus kogeda

Tele- ja raadioajakirjanik Toomas Luhats avalikustas oma Facebooki lehel, et tal oli 1. märtsil kokkupuude koroona-positiivse inimesega, mis sundis ta isolatsiooni jääma, aga haigusest ei pääsenud ei tema ega abikaasa.

"Esmaspäeval, 1. märtsil, mõned minutid pärast kella kaheksat, oli mul kokkupuude koroonapositiivse inimesega, kes ise seda tol hetkel veel ei teadnud. Nädal isolatsiooni oli tõsiasi. Samal päeval ilmnesid mu abikaasal Triinul esimesed sümptomid ning neljapäeva hommikul positiivne proov. Minul algasid sümptomid neljapäeval, 4. märtsil, mis kulmineerusid reedel ja laupäeval erakordse peavalu, palaviku ja köhaga. Koroonast saab kohe aru, see on lihtsalt selline haigus, mida mitte kunagi varem ei ole põdeda tulnud. Mõned asjad on gripilaadsed, mõned on erinevad. Külmavärinad ja kõrge palavik, köha – see on nagu ikka. Aga tunne, et juuksed valutavad või et nahk kirvendab – see on veider. Nahaga ongi kõige veidram, nagu oleks väga tugeva päikesepõletuse saanud ja siis veel piitsa peale. Ma piitsa elus saanud ei ole, nii et ma päriselt muidugi ei tea, millest ma räägin, aga aiman, et pärast piitsa saamist võib selline tunne olla.

Magada saad esimestel päevadel 20 minuti kaupa öösel ja kogu aeg on erakordne nõrkus. Oled kaetud külma higiga – nagu mingi limase kattega. Selline nõrkus, et käid köögis juua võtmas ja siis hingeldad natuke aega ja puhkad. Mis on veel kummaline, on selle haiguse juures tõik, et kohati tunned ennast paremini – eriti hommikuti. Korraks on hetk, kus juba loodad, et äkki nüüd läheb paremaks. Seejärel taipad, et nii ei ole, ja 5 minutiga eskaleerub enesetunne erakordselt halvaks. Kuidas edasi läheb? Ma ei tea. Mul on nüüd umbes nädala jagu päevi ilmselt põdemist ees ja südamest loodan, et sümptomid on ikkagi kerged ja ei eskaleeru haiglaks. Küll aga soe soovitus kõigile, kes kuidagi suhtuvad sellesse haigusesse mingil põhjusel ikka veel kergekäeliselt ja ülbelt. Ärge tehke seda – isegi kui Teil endast ükskõik on. Ja Teie enda pärast ma südamest loodan, et Te mitte iialgi ei saa seda haigust, ja kui saate, et siis need sümptomid on kerged.

Palavikuhetkedel on palju aega mõelda. Peamiselt mõtiskled mingist jaburusest, ebavajalikust pläustist, mis mitte kusagile ei vii. Küll aga olen ma mõtisklenud, mis murrab selle haiguse juures inimesi – pean silmas just vanemaid ja neid, kes lõplikult alla vannuvad. Ja ilmselt see lisaks kopsude kahjustustele ka suurt vastupidavust nõudev hakkamasaamine iga järgmise hooga. Sa loodad, et juba on hea. Korraks on hea ainult selle jaoks, et see uuesti eskaleeruks rõvedaks nõrkuseks peavalu kastmes. Kui ma millegagi võrdlen, siis see on nagu migreen, mis kohtub neiupõlves kogetud tuumapohmelliga – juurde gripi moodi palavik ja naha vahetamise tunne – mis on eriti häiriv, sest sa ei saa eriti lebada ega istuda. Kusagil ei ole hea. Korralik erinevate valude maraton on see koroona, mis tuleb läbi teha ja ilmselt on meil nooremana kergem neid valusid taluda kui vanemana.

Ma otsustasin, et kirjutan selle tüki pikemalt ja avaldan alles siis, kui on selge, mis must saab. 1220-st soovitati, et tarbige tsinki koos c-vitamiiniga, sealjuures c-vitamiini võib ohtralt võtta. Paramax aitab peavalu ja palaviku vahepeal alla tuua, aga ma siiski luban endal veidi ka piinelda, palavikus – sest kui ma õigesti mäletan, siis palavik aitab tegelikult võidelda haigusega. Mida ma veel olen mõelnud, on see, et aga mis siis, kui meid Triinuga haiglasse viiakse? Mis saab Lillemorist ja Loreleist? Lill on positiivne, ilmselt ka Lolo. See, kes neid vaatama tuleb, saab kohe haiguse. Nii et tuleb hambad ristis ära kannatada ja kiiresti terveks saada!

Nüüd on 18. märts ja just oli kõne dr. Anneli Talvikuga, kes hindab mu esmaspäevast töökõlbulikuks. Pean ennast hoidma. Hommikutega Vikerraadios pean eriliselt hellalt ümber käima, aga nüüd me enam vähemasti ei nakka. Enesetunne on inimeselaadne, kuigi mingi teatav ettevaatus on endiselt sees – ma ei oska seda päriselt kirjeldada, aga ma jälgin ennast kõrvalt. Veidi skisofreeniline, aga mis parata. Kuu aega ilmselt on veel vaja ennast jälgida ning vajadusel rohkem puhata kui tavaliselt. Kokkuvõttes saab öelda, et haiglast ilmselt pääsesin ja oli selline keskmine koroonaversioon. Hoolimata keskmisest oli see siiski üks kõige jälgimaid haigusi, mida on olnud võimalus kogeda. Peace!" kirjutas Luhats oma Facebooki postituses.