Loovate inimeste puhul on arusaa­dav, et üks elab maja ühes ja teine teises otsas, et kumbki teineteise mõttetegevust ei segaks. Lugesin aastate eest Eesti Naisest, kuidas Arbo elab kuid kodust eemal, et oma mõtteid selgeks saada. Millisel moel olete keerukamates hetkedes jälle ühisosa leidnud? Mis on ühisosa leidmise saladus ja õpetus?

Arbo: Huh, ma ei elanud kuid kodust eemal, et oma mõtteid selgeks saada – see on räme vale. Ma kirjutasin stsenaariumeid, mida on võimatu tavapärases keskkonnas teha. Vähemalt minul. Ja isegi siis ei saanud ma sageli kõigist probleemidest end täielikult distantseerida, vaid pidin raske keskendumisega saavutatu nurka viskama ning päästetöödele asuma. Ühisosa leidmise retseptist ei tea ma aga midagi. Suhtes võib veidi abiks olla kritiseerimise kiusatusest hoidumine. Muud ei midagi.

Tuuli: Minu jaoks on oma ruum väga oluline ning kõige rohkem hirmutaks mind suhtes klammerdumine ja teisest ülemäärane sõltumine. Oleneb, millistele alustele on suhe loodud. Kui aluseks on ühised väärtused, siis pigem on ühisosa jätkuv leidmine lihtne – see ongi suhte põhimik.