Kristina tunnistab, et praegune koduõpe on keeruline just pojale, sest tema jaoks on kodu ikka mängimise koht. "Ma olen üpris karm ema. Nad on minu lapsed ning mina vastutan nende eest ning minu jaoks on oluline, et lapsed oleksid füüsiliselt aktiivsed. Jalutama minemisega kaasneb tihti jonn, aga ma kannatan selle ära ja tean, et kui nad õue jõuavad, siis juba viie minuti pärast on nad nagu uued. Õues on huvitav ning kui tagasi koju jõuame, siis nad ütlevad "palun vabandust emme, läheme teinekord jälle," naerab Kristina. "Ja järgmine kord on jälle on suur jonn, kõik algab otsast peale.. Ma ei mäleta oma lapsepõlvest, et õue minek oli kohustus. See oli vabadus ja õnn," rääkis Kristina.