Maja, millest veebruaris ähvardas Vladast (49) ilmajäämine, asub Tammneeme rannakülas. Selleni viib kitsas tupiktänav, kuhu satuvad vaid need, kellel sellesse paika asja on. Kui kodustes kroksides, sinistes Nike-dressides ja karvamütsis Vladas oma suures ja privaatses koduaias ringi kõnnib, paistab talle kätte ka hea jupp merd rahulike luigepaaridega.

"Mere ääres elades peavad kõrvad pea küljes kinni olema ja villasokid jalas," lausub ta tervituseks, seistes tormituules ja lõõskava päikese käes. Tärkavalt murult kive ja kuivanud koerajunne kokku korjates aimab Vladas esimest küsimust ette. "Kedagi siit majast kuskile välja ei tõsteta. Probleem lahenes. Minu kodu oli sõbrale antud pangalaenu lisatagatiseks," ütleb ta. "Võib-olla astud mu kabinetti?"

Esimese asjana jääb kabinetis silma pliiatsijoonistus Fidel Castrost. "Selle kinkis mulle võlgnik, kellega seni hästi läbi saan. Pilt on käinud läbi kõik kontorid-kabinetid, kus olnud olen. Kui koroona algas, tuli see asendada lapsepõlveportreega, sest ma ei jaksanud Zoomi koosolekutel seletada, miks Fidel mu seinal ripub. Kord juba oli selle pildiga jama," alustab Vladas.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega