Briti kuningakoja ekspert kirjeldab prints Philipi viimaseid päevi

Eile hommikul lahkus meie seast 73 aastat kuninganna Elizabeth II abikaasana tema kõrval olnud Edinburghi hertsog prints Philip. Aga millised olid tema viimased elupäevad?

DailyMaili ajakirjanik ning Briti kuningliku pere ekspert Richard Kay kirjeldas, et kuninganna ja prints Philip olid koos viimaste hetkedeni. Pärast enam kui seitsekümmend aastat kestnud ühist elu, mis oli põimitud armastuse ja kohusetundega, oli see kuninganna jaoks väikene lohutus.

Printsi uhkelt dekoreeritud magamistuba, mille aken avaneb Windsori lossi ida-terassile, oli ühendatud läbi riietusruumi kuninganna palju peenema sisekujundusega magamistoaga. Aga just printsi füüsiline olek oli see, millest kuninganna viimaste nädalate peredraama keskmes olles palju lohutust sai.

Ta ei olnud enam see otsusekindel mees, kes oli pühendanud terve elu abikaasa toetamisele, ja kuninganna sai viimastel hetkedel teda selle eest tänada.

Koduse majapidamise ajaplaanid, näiteks söömisajad, tehti ümber, et printsile vastu tulla, kui ta tundis, et on piisavalt tugev, et abikaasaga liituda.

Isegi tema elu lõppu ennustava tervise halvenemise ajal suutsid kuninganna ja prints koos aega veeta, mida nad terve elu olid teinud. Viimastel nädalatel magas prints enamiku päevast, kuid siiski oli veel mitmeid rõõmsaid ja selgeid hetki ka.

Üks nendest oli siis, kui prints pillas maha oma prillid ja teener kargas kohe juurde, et need üles korjata. "Unusta ära," ütles hertsog kätt tõstes. "Ma teen seda ise." Ja ta tegigi - kummardus maha ja noppis prillid üles.

Teisel korral kuuldi kuningannat ütlemas, et Philip keeldub kuulmisaparaati kandmast. "Seega me peame karjuma," olla kuninganna öelnud.

Paljud jäävad mõtlema, et juunis oleks prints tähistanud oma sajandat sünnipäeva, aga ta ise ei olnud eriti sentimentaalne ega mõelnud sellele. Tema jaoks oli oluline surra oma kodus ja oma voodis, olenemata kuupäevast. Ja et see peaks toimuma Windsori lossis, kus oli sündinud tema ema, printsess Alice, kuninganna Victoria lapselapselaps.

Viimased elupäevad veetis prints suuresti enda toas. Kuid pärast 28 päeva kuningas Edward VII haiglas ja St. Bartholomew haiglas oli prints Philip koju naastes palju rahulikum ja tasasem. Toit saadeti talle kandikul tuppa, aga tal ei olnud suurt isu.

Tavapärased rutiinid pidid samuti muutuma. Ta tühistas enda tavapärase hommikuse teejoomise kell 7.30, mil mõni lossi töötaja talle kandikuga head ja paremat magamistuppa tõi. Tema toas ei olnud nähtaval palju isiklikke esemeid, kuid nende seas, mida näha sai, olid raamitud pildid tema emast ja abikaasast.

Intrigeerivalt leidus tema kontorilaual oma laste ja lastelaste piltide hulgas ka prints Charlesi ja printsess Diana pulmapilt.

Nendel päevadel, kui ta tundis end piisavalt tugevana, et oma toast lahkuda, riietus ta vabalt ja mugavalt: pluus, džemper, pressitud püksid ja läikima löödud kingad. Kuigi tal oli abiline, kes vanni vee lasi, riietus prints siseallikate sõnul ise.

Soojematel päevadel palus ta aeda viia tooli, kus ta istus, päike tema nägu paitamas ja tekk üle jalgade. Tihti jäi ta seal magama.

Kõndimine oli talle raske ning liikumiseks kasutas ta jalutuskeppi. Harva lubas ta end ka ratastoolis lükata, kuid töötajad olid pigem pelglikud selle väljapakkumisel. Kui ratastool esimest korda tema tuppa ilmus, karjus ta, et see sealt kohe minema viidaks.

Prints ei tahtnud end kunagi näidata nõrga ja hädisena, see oli osa tema iseloomust.

Aga elu viimane aasta oleks võinud olla hoopis midagi muud. Kui koroonaviiruse pandeemia eelmisel aastal algas, ühines prints Philip oma abikaasaga Windsori lossis. Enne seda veetis ta palju aega Sandringhami lossis, vahel koos kuningannaga, vahel sõpru võõrustades.

Tänu kuningannale sai prints Sandringhami naasta. Kuninganna ja prints piirdusid Balmoralis puhates vaid kuue nädalaga. Pärast seda mindi edasi Norfolki, kus oldi kolm nädalat. Oma lihtsa disaini ning tagasihoidliku suuruse tõttu oli elu Norfolkis kõige lähem mitte-lossi elule.

Prints Philip nautis eraklikku elu Norfolki põhjaosas. Kui ta oli seal üksi, saatsid teda vaid üks abiline ja kokk. Kuid pärast oma haigust ning kolmandat karantiini, tundus Sandringhamis asuvasse Wood farmi naasmine talle võimatu.

Selle asemel oli tal vaid üks ambitsioon: mitte veeta oma viimased elupäevad haiglas. Siseallikas sõnas: "Kui ta Windsorisse naasis, ütles ta, et ei lähe enam ühtegi haiglasse."

Anti korraldused printsi elu võimalikult mugavaks teha. Ja kui see tähendas söömisaegade muutmist, siis nii oligi. "Ta elas terve oma elu karmi rutiini järgides ja kui ta pensionile läks, siis ta ei pidanud neid enam jälgima. Ja samamoodi otsustati ka edasi minna," rääkis siseallikas.

Sellele vaatamata oli prints veel piisavalt tugev, et oma perekonnaga telefonis rääkida. Erinevalt kuningannast ei olnud prints suur Zoomi fänn. Kuid COVID tekitas temas palju vimma, sest see ei lasknud pereliikmetel teda külastada ja tekitas peavalu ka hooldajate leidmisel.

Tema tervis ei langenud järsult, vaid samm-sammult. Veel selle nädala alguses olla tema personal kinnitanud, et tema tervis on hea. Ta oli mees, kes oli alati heas füüsilises vormis ega kurtnud kunagi, kuigi ta ei olnud päris valuvaba.

Kuna tema lõpp ei olnud kaugel, siis püüti Buckinghami palees olla selleks valmis ja mõeldi, mida teha, kui see peaks juhtuma. Hilja öösel harjutasid abilised varasemalt valmis kirjutatud avalduse lossi väravale asetamist.

Eile täitsid selle ülesande kaks palee lakeid.

Philip, kes tegi omalt poolt palju, et Buckingami paleed tänapäevasemaks muuta, oleks selle kindlasti heaks kiitnud.