Milline huumorimeel! Berit Sal-Saller näeb Toompea protestijate asemel ohtu mujal: neid oleks iga eestlase kohta 30 tükki
Kuigi politsei ja kiirreageerijad on juba nädal aega pidanud tegelema Toompeal ja Vabaduse väljakul protestivate inimestega, näeb Berit Sal-Saller suuremat ohtu mujal. Seda siis ikkagi läbi huumori.
Berit andis uuest võimalikust ohust ehk pingviinide invasioonist teada Facebookis. "Hullumeelsed ajad. Need fakepandemic-jaurajad Toompeal, kes karjuvad, et politsei neid vägistab, pole veel midagi. Täna (eile – toim) hommikul kuulsin raadiost mõttekäiku, et kujutage ette, kui kõik 40 miljonit Antarktikas elavat pingviini otsustaks Eestit korraga rünnata. See on siis 30 pingviini inimese kohta – tegelikult isegi rohkem, sest beebid ja vanurid ei lähe ju võitlusesse. Ja milliseid enesekaitsetehnikaid ja võtteid üldse kasutada – pingviin on ju libe (ma arvan)," kirjutas ta.
Berit lisas: "Mitu pingviini suudaksid sina katta? Arvestama peab ka seda, et neid on 17 erinevat liiki – nt käharpingviinil võib olla hoopis teine taktika kui eeselpingviinil või tiniheke kõrvukpingviinil."
Inimesed läksid naljaga kenasti kaasa ja hakkasid ka ise mõtlema, et tõepoolest, mida teha, kui pingviinid ründavad. Üks naisterahvas ei saanud sellepärast isegi tööle keskenduda: "Ja kuidas ma nüüd tööle keskendun, kui pean uurima eri pingviiniliikide ründetehnikaid ja kaaluma taktikalisi samme?!"
Berit küll lohutas, et ega nad enne talve tule, aga naisterahvas arvab, et parim rünnak on valmisolek.
Üks meesterahvas leiab, et põlvkonnal, kes on kasvanud üles Lolo ja Pepe ning vanaisa Huugoga, võib tekkida vaimne blokk pingviinidega võitlemisel.
Berit tõi välja, et kuigi vanaisa Huugo on juba parematel jahimaadel, siis Lolo ja Pepega ei tohiks probleeme tekkida: "Kujuta ette, et nad on hoopis Zoja ja Šura vms. Ja kui Lolo ikka, hullu pilk silmis ja kirves käes, sinu poole jookseb, ma ei usu, et sa teda ülemäära hellalt käsitleda püüaksid."
Ja mida viimaks siis kõikide laipadega peale hakata? Ka siin on Beritil variandid olemas. "Ma leidsin järgmised variandid: sööme ära, koertetoiduks ja küttematerjaliks," pakkus ta välja.
Meedikust polaaruurija Frederick Albert Cook kirjeldab Belgica ekspeditsiooni märkmetes pingviiniliha nii: "Pingviini maitset ja välimust on keeruline iseloomustada: pole olemas liha, millega teda võrrelda. Manage silme ette korraga veist, turska ja parti meenutav lihatükk, mida oleks keedetud justkui vere ja kalamaksaõli kastmes, ja oletegi juba tõele päris lähedal."
Cook, kes oli küll tol ekspeditsioonil kirurgi rollis, päästis terveks talveks jäävangi jäänud meeskonna halvimast, sundides neid kõiki C-vitamiinirikast pingviiniliha sööma.
Koeratoiduks ja küttematerjaliks oli keiserpingviine varemgi kasutatud, nüüd jõudsid uudishimulikud linnud, kellele väidetavasti väga meeldib muusika, ka teadlaste toidulauale.
