Kas olete ka tõsisemaid vigastusi saanud?

Aleksandr: Ükskord väänasin ebaõnnestunud hüppel jala välja. Olin siis 15-16aastane. Mul oli ka lihaste, luude ja kõõluste põletik, mistõttu ma ei uisutanud pool aastat. Sain aastaks valutava kubeme ja kannatasin selle välja. Arstid ütlesid, et kui ma niimoodi edasi kannatan, võin spordiga hüvasti jätta. Esinesin maailmameistrivõistlustel valuvaigistite mõju all. Möödunud suvel nihestasin trennis õla ära.

Mihhail: Tõsistest vigastustest oli mul jalalihase valu. Ma ei astunud selle jalaga kaks nädalat. Kaks kuud tagasi, pärast Eesti meistrivõistlusi tehti mulle nina vaheseina operatsioon, sest mul on hingamisega probleeme.

Kas olete kunagi jääle minnes unustanud, mida seal tegema peate?

Aleksandr: Osalesin 11-12aastaselt Eesti meistrivõistlustel. Unustasin seal pärast esimest hüpet sammud. Sõitsin peakohtuniku juurde ja ütlesin talle, et unustasin programmi. Kuid ma ei selgitanud korralikult. Tegelikult tahtsin talle öelda, et unustasin paar sammu. Tema ütles mulle: "Me võtame su võistluselt maha, kuna oled programmi unustanud." See oli minu jaoks šokk.

Teine juhtum oli sama vanalt võistlustel Venemaal. Mul läksid tantsu ajal uiskude paelad lahti. Muusika peatati ja treenerid sidusid paelad kinni. Kui jääle tagasi läksin, pandi muusika valest kohast mängima. Ütlesin, et keritaks tagasi, aga midagi läks jälle valesti. Seetõttu kaotasin palju punkte.

Mihhail: Jaanuaris toimunud Eesti meistrivõistlustel, kui sõitsin jääl, päris programmi alguses vaatasin oma peegelpilti ja sain aru, et ei tunne oma keha üldse ega suuda kuidagi keskenduda.