Airi Vipulkumar Kansar elust Indias: vaatepilt oli õõvastav, järjest tassitakse laipu välja

Indias elav eestlane Airi Vipukulmar rääkis, mis riigis praegu toimub ja kuidas sealne valitsus rahvast kohtleb.

Airi elas kolmveerand aastat Indias enne, kui sai koroonalõksust tulema. "Meie olime Gujarati osariigis ühes väikelinnas. Sellel ajal, kui meie seal olime, siis tegelikult seal üldse ei olnud seda probleemi. Suurlinnades ja nii oli, aga see kuidagi ei jõudnud meieni. Eks maailmas juhtub igasuguseid asju, aga kui sa nendega otseselt kokku ei puutu, siis sa ei tea või ei tunneta seda," rääkis Airi telefoniintervjuus Retro FM hommikuprogrammis Rauno Märksile ja Maris Kõrvitsale.

"Aga õnneks me tulime õigel ajal ära. Seda on nüüd kõik kohad täis ja iga päev kuuleme surmauudiseid. Täna on olukord hoopis teine," lisas Airi.

Indias toimus mõni aeg tagasi plahvatuslik viiruse levik ja suremus hüppas uutesse kõrgustesse. Airi rääkis, et Indias polegi võimalik viirust ignoreerida, sest seal on tihedus niivõrd suur. "Fakt on see, et elu täielikult seisma ei saa jätta, kodudesse jääda ei saa, keegi tööl ei käi. Aga eks need puhangud tulevad, sest seal on inimmassid teistsugused kui Eestis."

"Pühakute festival, mis oli seal ühes piirkonnas, on üks (mis numbrid kõrgele ajas - toim), aga nt valimised, kus nad liiguvad osariigist osariiki. Enne valimisi tehakse kõik piirangutest vabaks. Nad kutsuvad neid valimisrallideks, seal on paraadid, peaminister sõidab kaarikuga läbi ja kõik tulevad kokku. Et hääli võita, tehakse kõik piirangutest vabaks, aga siis kui valimised läbi, tulemused saavutatud, pannakse piirangud peale tagasi."

Ta lisas, et sealne peaminister keskendub teiseks ametiajaks ning kogu tema tähelepanu on sellel.

Airil endale kohaliku meedia tarbimiseks aega pole, vaid saab infot koha peal olevatelt sõpradelt ja sugulastelt. "Eks seal ole ka piirkondi, kus olukord parem ja kus halvem. Mu abikaasa onupoeg on arst oma piirkonna suurimas haiglas ja tema jutus pole põhjust kahelda. Need jutud, mida sealt kuuled, on tõesti ebameeldivad."

Täpsustades, mida ta selle all silmas peab, ütles Airi: "See, kuidas inimene päevast päeva tuima näoga surmakuulutusi kirjutab, nii et närv ka ei liigu, enam ei viitsi maskigi ette panna."

Aga tema pere on hirmul, sest viirus ja suremus nende ümber on suur. Airi rõhutas veelkord, et ega inimesed enne olukorra tõsidusest aru ei saa, kui see on nende koduõuele jõudnud.

Indias käib usin vaktsineerimine, aga kuna riiki jõudis viirus uue tüvega, siis on neil endiselt oht haigestuda. "Mul oli ema mehe õde, kes lastega töötab, tema tegi ka ära, aga jäi kohe koroonasse pärast seda."

Arstid olevat rääkinud, et India tüvi olla riigis olnud juba oktoobrist. "Praegu on ikka järsk tõus olnud. Mehe isa käis just mõned päevad tagasi mehe ema haiglast ära toomas, ütles, et see vaatepilt oli õõvastav, järjest tassitakse laipu välja."

"Paljud ütlevad, et Indias on suur rahvaarv ja see on tavaline, aga ei ole tavaline ikka küll. Inimesi sureb igapäevaselt küll, aga see oli ikka katastroofiline, kõhedust tekitav olukord," kirjeldas Airi olukorda.

Meedias on mitmeid pilte koroonasse surnud inimestest, kes kuhjatakse hunnikusse ja pannakse siis tänaval põlema. Airi ise neid pilte näinud pole, aga tuttavad on tunnistanud, et osad on neid näinud ja teised mitte.

Suurlinnades, kus inimtihedus on suur ning kus linn pole end kaitsevahenditega varustanud, seal võib Airi sõnul kohata neid kõige jubedamaid vaatepilte.

Suure rahvaarvu tõttu käivad inimesed ikka tihedalt poes, aga püüdes end võimalikult palju kaitsta. Toitu ei varuta, süüakse värskeid asju ning inimesed pidevalt liiguvad ringi.

Airi Indias elavad sugulased Eestisse ei kipu tulema, kuna on oma eluga rahul. Samamoodi ei kipu tagasi ka tema indialasest abikaasa, kellel on oma töö siin olemas ja naudib siinset vaikust. Erandiks on loomulikult kodune olukord, kus kahetoalises korteris on veel ka nende kolm last. Aga kuna teatud lärm ja kisa on paratamatus, siis end sellest väga segada ei lasta.