"Kui ma 3 aastat tagasi mõistsin, et minus on tohutult ärevust ja hakkasin seda jalutamise abil alla tooma, sain esimest korda aru, missugune võim on liikumisel. Kuidas see aitab keha ja aju rahustada ning mõjub vaimsele heaolule, kirjutas Adamson oma postituses ning lisas, et varasemalt ta seda ei mõistnud.

"Kui ärevus on kõrge ja enesetunne kehv, ei osata tihti leida vahendeid, mis aidata võiksid," ütles ta.

"Veel 7 aastat tagasi kukkusin pidevalt nii sügavasse auku, et hakkasin kasutama destruktiivseid meetodeid ärevuse leevendamiseks. Ma pidutsesin või eraldusin maailmast täiesti. Kuna mul puudus teadlikus, mis minuga toimub, oli keeruline end aidata. Käisin tol ajal ebaregulaarselt jooksmas ja seetõttu ei näinud ka spordis otseseid mõjusid ärevale meelele," sõnas Adamson.

"Kolm aastat tagasi, olles oma musteimas augus, toimus minus muutus. Ma ei läinud tagasi destruktiivsete ärevuse leevendajate juurde, vaid leidsin eluterve vahendi, liikumise. Minu jalutuskäigud muutusid igapäevaseks ja hakkasin märkama otsesest seost ärevuse ning füüsilise aktiivsuse vahel," avaldas Helen.