Eesti Muusika Päevi kuulas rekordiliselt 10 000 inimest üle kogu maailma

22. aprillist kuni 2. maini toimus 42. korda Eesti vanim nüüdismuusika festival Eesti Muusika Päevad, võttes tänavu enda kureerida ja korraldada ka rändfestivali Balti Muusika Päevad.

Kõik kontserdid ja arutelud leidsid aset EMP TV ja Klassikaraadio vahendusel ning olid kättesaadavad interneti vahendusel üle kogu maailma. Festivali keskseks teemaks oli “DNA”, festivali kunstilised juhid olid Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kujundas Märt-Matis Lill.

Sündmusi ja kontserte on praeguseks vaadanud ja kuulanud üle 10 000 inimese, mis on kolm korda rohkem kui oleks mahutanud Tartu ja Tallinna kontserdisaalid, kus festival C-19 leviku takistamiseks tehtud piirangute tõttu seekord ei saanud toimuda. Publikut leidus nii Lätist, Leedust, USA-st, UK-st, Rootsist, Inglismaalt, Venemaalt, Saksamaalt, Jaapanist, Iisraelist, Islandilt, Uus-Meremaalt, Brasiiliast, Hong Kongist jm.

Eesti Muusika Päevade näol on tegemist olulisima uue kaasaegse süvamuusika festivaliga, kus fookuses on heliloojate uudislooming. Festivalil kõlas 61 maailma esiettekannet, mille hulgas 16 uut noorte heliloojate poolt kirjutatud teost, mis esitati professionaalsete interpreetide poolt konkursil “Noor helilooja”.

Festivalikorraldajad usuvad, et festival on hüppelaud, mille kaudu eesti muusika jõuab ka teiste koosseisude repertuaaridesse ning mille pikaajalisema tulemusena sünnivad ka tellimusteosed ja ühisprojektid välisfestivalidega. Tänavu kanti 3 kontserti üle ka koostöös Göteborg Art Sounds festivaliga Rootsis, mis on tänaseks üks Rootsi suurimaid helikunsti, kaasaegse kompositsiooni, improvisatsiooni ja elektroonika festivale.

“Festivali toimumine üksnes veebi ja raadio vahendusel oli suur risk ja väljakutse kogu meeskonnale, sest nõudis hoopis teistsugust valmisolekut ja ettevalmistust. Samuti ei osanud me ette aimata, kuidas publik veebifestivali formaadi omaks võtab. Mul on hea meel, et tänaseks me oleme saanud nii palju positiivset tagasisidet nii kuulajatelt, esinejatelt, heliloojatelt kui ka Balti kolleegidelt,” kommenteerib festivali peakorraldaja Mari-Liis Rebane. “Digiformaat ei asenda elavas esituses kontserdikogemust, kuid kindlasti avardas tänavune eksperiment võimalusi leida uut publikut nii geograafiliselt kui ka kõnetada noort generatsiooni, kes on harjunudki leidma oma kultuurisoovitused interneti infoväljalt. Eriti tänulikud oleme ka Klassikaraadiole, kes peaaegu kogu festivali programmi heliülekanded korraldas ja tänu kellele jäävad kontserdid ka ERRi fonoteeki, mistõttu võime kindlad olla, et need ettekanded säilitatakse ja arhiveeritakse ning saavad osaks eesti kultuurimälust. Just sellel festivalil võisid sündida teosed, mille olulisus võib aktualiseeruda veel aastaid hiljem.”

Festivali programmis oli 17 sündmust, millest 3 vestlusringi, 13 kontserti, avaüritus Tartus Genoomika Instituudist ning Aparaaditehasest, ning 2 kontserti on veel tulekul väljaspool äsja lõppenud festivaliperioodi. Kõik kontserdid jäävad publikule kättesaadavaks veel vähemalt 30 päevaks peale festivali lõppemist festivali veebilehel ja Klassikaraadio järelkuulamises.

Edasilükkunud Trio HETK kontsert toimub veebis 18. mail kell 19 ning algselt festivali avakontserdina toimuma pidanud Maria Fausti kontsert lükkub 7. septembrile ning on Tartus teatrifestivali avasündmuseks.

Festivalil kõige rohkem vaatamisi ja kuulamisi kogunud kontserdid on seni olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert “Vaataja silmad” dirigent Mihhail Gertsi juhatamisel, festivali avapäeva kontsert Eesti Elektroonilise Muusika seltsi ansambli esituses, ning Kadri-Ann Sumera ning Talvi Hundi klaveriduo kontsert Tartust Heino Elleri nimelise muusikakooli Tubina saalist.

“LHV uue heliloomingu Au-tasu 2021” pälvis sel aastal Rasmus Puuri teos “Viiulikontsert”. LHV autasu anti välja kuuendat korda. Preemia eesmärk on väärtustada aktiivseid heliloojaid ja tuua esile rahvusvahelist kõlapinda vääriv uus helitöö. Tänavu suurenes senine auhinnafond 1000 euro võrra. Laureaat pälvis 6000-eurose stipendiumi ning klaasikunstnik Mare Saare taiese. Preemia üleandmine toimus 30. aprillil ERSO ja EFK virtuaalsel ühiskontserdil festivali Eesti & Balti Muusika Päevad 2021 raames.

Konkursi “LHV noor helilooja 2021” vanema vanusegrupi peapreemia läks tänavu jagamisele kahe autori vahel. Žürii kõige kõrgema tunnustuse pälvisid Margot Männik teose eest “Lained”, mis kirjutatud klarnetile, kontrabassile ja marimbale ning Emiliya Borisova klaverile ja vibrafonile loodud teos “Pimedus – Sähvatus – Kaja”. Preemiaga kaasneb võimalus kirjutada teos festivali Eesti Muusika Päevad põhiprogrammi.

Noorema vanusegrupi võitjaks osutus Georg Jakob Salumäe, kes pälvis “LHV tulevikulootuse” nimelise I preemia viiulile ja klaverile kirjutatud teose “Kadunud” eest. Vanema vanusegrupi kolmanda koha tunnustuse sai Kristjan Kannukene teose “KRY” eest. Nooremas vanusegrupis pälvis “LHV tulevikulootuse” nimelise II preemia Hele-Riin Raun helitööga “Ühe lehe lugu”.

Žürii märkis vanemas vanuserühmas eraldi ära veel Gregor Kulla teose “Põrkumine” ja Brenda Pärteli “Pilved”. Nooremas vanuserühmas leidsid äramärkimist Reti Noorhani pala “Vool” ja Selina Feklina teos “Loomade polka”.

Klassikaraadio eripreemia pälvis Artur Tjagunovitš viiulile, kontrabassile ja löökpillidele loodud teosega “Dust in the eyes”.

Festivali toetasid Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, LHV, EAÜ, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ja Tartu linn.

Festival Eesti Muusika Päevad tuleb taas 16. aprillist 24. aprillini 2022 ning siis on festivali teemaks “Teisiti”. Järgmine rändfestival Balti Muusika Päevad toimub aga novembris 2022 Leedus, Kaunases, mil Kaunas kannab Euroopa Kultuuripealinna tiitlit.